Kõlvart vastuseks ministeeriumi süüdistusele: me pole Põhja-Korea, kus rangelt ette kirjutatakse, milliseid raamatuid tohib lugeda

Abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on haridusministeeriumi tegevus Vene lütseumi uurimisel skandaale tekitav ja neil polnud õigust järelevalvet teostada, kuna lütseumil pole koolitusluba. Ilma litsentsita ei tohi aga mahukaid koolitusi läbi viiagi, ütles ministeeriumi asekantsler Mart Laidmets.

"Lugedes ministeeriumi avaldust, meenutasin Põhja-Korea külastust. See on üks väheseid maailmas jäänud riike, kus rangelt ette kirjutatakse, milliseid raamatuid tohib lugeda ja milliseid mitte. Samas tuleb veelkord rõhutada, et sihtasutuses ei kasutata Vene õpikuid ning üleüldse ei õpetata ajalugu või ühiskonnaõpetust. Teoreetiliselt võiks oletada, et haridusministeerium üritab siduda oma avaldust sihtasutuse ja Moskva Kaasaegse Humanitaarakadeemia ühise projektiga, kus tutvustatakse kaugõppe e-programmide töö põhimõtteid. Kuid see oleks naeruväärne," kommenteeris abilinnapea.

Kõlvarti hinnangul kasutab ministeerium skeemi linnale surve avaldamiseks. "Skeem on lihtne: ministeerium teeb kõmulise avalduse, vahel isegi pöördub õiguskaitseorganisse, puhkeb skandaal. Seejärel selgub, et kõik süüdistused olid põhjendamatud, kuid ühiskonnas on juba tekitatud negatiivne mulje. Faktipõhist õiendust või näiteks kriminaalasja sulgemist käsitleb meedia väga tagasihoidlikult või vaikib üldse maha," rääkis ta.

Näiteid pole Kõlvarti sõnul vaja kaugelt otsida – 2012. aastal alustati ministeeriumi avalduse alusel kriminaalmenetlus Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi hoolekogu liikmete vastu. "Sama võtet kasutati eelmisel aastal Majanduse ja Juhtimise Instituudi ECOMEN vastu, praktiliselt hävitades kõrgkooli, mis võimaldas saada venekeelset kõrgharidust. Mõlemal korral selgus, et süüdistused olid alusetud," meenutas Kõlvart. "Kui ühiskonnale järjekindlalt jutustada tondijutte, võivad tondid varem või hiljem ellu ärgata. Ehkki ainult teadvuses," lisas ta.

Kõlvart toonitas ka linna pressikonverentsil, et koolitused ei ületa 120 tunni mahtu, mistõttu ei ole neil luba vaja taotleda. "Kui ministeeriumil on teised andmed, siis ma tahaks neid näha," ütles Kõlvart.

Abilinnapea ei mõistnud ka, millistel alusel oli järelevalve teostatud. "See saab teostada ainult seaduse järgi vastavate sätetega. Koha peal lugupeetud ministeeriumi ametnikud ütlesid, et see pole järelevalve, lihtsalt vestlus. Tekib küsimus, kuidas vestluse alusel saab üks riigiasutus teha ametlikke avaldusi. Selleks peavad olema ka vastavad tõendid," ütles ta.

Ministeerium: käib ebaseaduslik tegevus

Haridusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets ütles, et järelevalve on midagi muud, kuid nemad külastasid sihtastutust, et kontrollida väiteid, nagu neil puuduks koolitusluba. "Tutvusime dokumentidega, järelevalvet ei saagi kohe alustada, kui me täpsemalt ei tea, mis toimub," märkis ta.

Järelevalvet on tema sõnul võimalik teostada asutusele, kellel on koolitusluba, aga hetkel pole sihtasutusel sedagi. "Neil pole mingit õigust nii mahukaid koolitusi läbi viia, seetõttu on see ebaseaduslik tegevus. Nad pole ka eitanud, et kavatsevad loa taotleda. Ainete maht tundides on üks asi, aga koolitusloa peab taotlema ka siis, kui tegevus on kestnud üle kuue kuu, ja seal kindlasti on," rääkis ta ja lisas, et ka nime "lütseum", mis viitab gümnaasiumile, ei tohiks nad kasutada.

Kui eelnimetatud tingimused on paika saanud, on Laidmetsa sõnul tegevusluba olemas ning jäävad vaid teatud eetilised aspektid. Nimelt see, kas linn peaks rahastama sellisel määral ühte konkreetset lisakoolitust. "See on juba linnakodanike küsimus, kas seda aktsepteeritakse, ehk poliitiline küsimus," tõdes Laidmets.

Üks sihtasutusega seonduv probleem võib olla ka see, et õpilased ei jõua selle kursuste kõrvalt kohustuslikus mahus eestikeelseid aineid õppida. "Kui teostaksime järelevalvet, siis teeksime seda gümnaasiumis endas, et kontrollida, kas õpilased suudavad ettenähtud mahte täita, kui neil on sadades tundides venekeelseid valikained," ütles ta. Kui ei, siis sellele järgneksid teatud sanktsioonid.

Mis puudutab Vene ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpikuid, siis Laidmets kinnitas, et sihtasutuses anti neile nimekiri, milliseid kursusi võetakse. Nende seas olid Moskva Kaasaegse Humanitaarakadeemia täiendkoolitusvõrgustikus osalejad, kes e-õppe kaudu ka ajalugu ja ühiskonnateadusi õppisid.

"Sellisteks pilootprojektideks on samamoodi koolitusluba vaja. Selles pole midagi halba, kui õpilased tutvuvad teiste kultuuridega, aga kuskil on mingi mõistlik piir," sõnas Laidmets.

Tema sõnutsi eeldab ministeerium praegu, et koolitusluba taotletakse ja ebaseaduslikku tegevust ei jätkata. "Jõuga me sinna sisse ei läinud, kõigepealt saatsime kirja, kui kolm päeva ei vastatud, läksime kohale ja nad näitasid meile dokumente," ütles ta.