Aaviksoo: Tapa ja Kaagvere koolid koonduvad ühtse juhtimise alla

Täna Tapa erikooli olukorraga tutvunud haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo sõnul saab hariduslike erivajadustega laste koolide süsteem jaanipäevaks paika.

Külastasite Tapa erikooli, mida seal nägite ja millest rääkisite? 

Minu jaoks oli see esimene kord käia Tapa erikoolis ja sellepärast ma lihtsalt tutvusin selle maja-, elu-, õppetingimustega ja loomulikult rääkisime ka hiljutisest konfliktist ja sellest, kuidas edasi liikuda. Üsna sisuline arutelu oli ja tuleb tunnistada, et eks erikoolide probleemid ongi võib-olla liialt vähe tähelepanu saanud. Nüüd tuleks erinevate otsuste ja sammudega edasi hakata liikuma.

Kuidas siis edasi?

Kõigepealt, meil on ligi kaks aastat ettevalmistatud uut seadust – lapse õiguserikkumise juhtumisse sekkumise seadus (LÕJSS). See muudab senise õigusrikkumistega laste probleemide lahendamise kaasaegsemaks ja selle liidame tõenäoliselt lastekaitseseadusega, mis on sotsiaalministeeriumis ettevalmistatud. 

Teiseks, teatavasti on juba välja kuulutatud Tapa erikooli hoonete renoveerimishange ja aasta pärast peaks valmima tänapäevane keskkond, kus on võimalik ka režiimseid probleeme lahendada nii, nagu tänapäeval tarviline on.

Kolmandaks on valminud hariduslike erivajadustega laste õppeplaan. Selle kohaselt on plaanis koondada psüühika- ja käitumishäiretega [laste] koolid ühtse juhtimise alla. Nii et lähiajal otsustame ilmselt liita Tapa kooli, Kaagvere kooli ja ilmselt ka Vastseliina kooli ühtsesse organisatsiooni, et saaks vahetada õpilasi, õpetajaid, parimaid praktikaid. 

Kindlasti tuleb tegeleda ka koolikultuuri ja režiimi tagamisega. Siin on arenemisruumi, aga see on juba uue ühendatud kooli juhtkonna üks peamisi ülesandeid.

See seadus, millele viitate, on saanud ka palju kriitikat ning jäi detsembris kooskõlastamata. Kas liigute edasi sama eelnõuga, mida ei kooskõlastatud?

Mul on teistsugune informatsioon. Loomulikult on iga seadusega vaidlusi ja põhimõttelised muutused tekitavad alati erinevaid arvamusi, aga olulises osas on see peasüsteem, mille me lastekaitseseadusesse integreerime, olemas, ja üsna konsensuslik. Loodan, et sel neljapäeval saame sotsiaalministriga lõplikult kokkuleppele, kuidas me sellega (LÕJSSi liitmine lastekaitseseadusega) edasi liigume.

Haridus- ja teadusministeeriumiga suheldes on jäänud kõrva, et Tapa ja Kaagvere erikoolide pluss on, et nad on nii väikesed – seda tuuakse tugeva küljena välja. Samas planeeritavad hooned mahutavad mõlemad umbes 70 õpilast. See info on vastuoluline.

Õpilaste liikumine nendes koolides erineb oluliselt tavakoolist. See piirsuurus ei tähenda, et seal nii palju lapsi peaks olema kogu aeg. Õpilaste arv erikoolides kõigub väga palju – õppeaastat alustatakse tavaliselt väiksema laste arvuga aga õppeaasta keskel tuleb neid juurde. Ka Tapa koolis on olnud oluliselt rohkem lapsi kui hetkel 38. Meil ei ole kavatsust kasvatada kasvandike arvu erikoolides, pigem luua tingimused, kus neil oleks tagatud paremad õpi- ja elutingimused.

Mis muutub lapse jaoks süsteemis enne erikooli jõudmist? Praegu on meil alaealiste komisjonid, kus nähakse, et mõjutusvahendeid enne erikooli saatmist jääb väheseks. 

Need muutused on üsna põhimõttelist laadi. Alaealiste asjade komisjon, nii nagu ta on siiamaani toiminud, on natuke bürokraatlik, häbimärgistav. Selle asemel, et olla toetav ja süsteemne. See [seaduse eelnõu] tähendab põhimõttelist muutust alaealiste õigusrikkumistega tegelemises ja kontseptuaalne nihe seisneb selles, et peame last rohkem toetama, aitama tal oma probleemidega toime tulla, mitte olla repressiivne. See on selle seaduse keskne seisukoht ja sellest me kindlasti püüame kinni hoida.

Seaduseelnõus oli märgitud, et Eestis võiks olla minimaalselt 19 spetsialisti, kes lastega tegeleks.
Nagu ütlesin, kui lapsel on probleemid, siis tuleb talle pakkuda tuge, mitte teda karistada. Need erinevad spetsialistid, isiklik suhe ja vastutus. [Praegu] tulevad alaealiste komisjonid kokku, kulutatakse ühele lapsele pool tundi ja pärast mitte midagi ei juhtu. See peaks asenduma palju personaalse süsteemiga.

Tapa, Kaagvere ja Vastseliina koolid koondatakse ühe juhtimise alla. Tapa ja Kaagvere erikoolide puhul on kindel, et nad saavad uued hooned. Mida tähendab see Vastseliina internaatkooli jaoks – kas kooli võib ähvardada sulgemine?

Sellesse kompleksi, kus on rasked psüühika- ja käitumishäired, kuulub tegelikult ka Pätsi kool. Ja tegelikult tuleks nende tegevuste tulevikku kavandada tervikuna. Päris kindlasti jääb erikool tegutsema mitmes kohas, aga praegu pole plaanid sellised, et võiksin öelda, kes kuhu läheb ja kus missuguses mahus tegevus jätkub.

Kas see tähendab, et plaan, et Vastseliina Internaatkool sulgeb uksed, on olemas?

Ma ei saa anda mingit garantiid, et Vastseliina kool igavesti jääb. Aga praegu ta toimib. Ja eks pärast ühendasutuse moodustumist kooruvad plaanid üsna pea välja, kuidas edasi. Ma loodan, et otsused kogu hariduslike erivajadustega laste koolide võrgu osas langevad enne jaanipäeva.