Villu Vane autosid kaugjuhtimise teel peatavast seadmest: see võib lõppeda üliraske õnnetusega
Hiljuti levis kulutulena kohalikus ja välismeedias teade, et Euroopa Liit arendab salaja projekti, mis näeb ette uutel autodel varjatud kaugpeatamise võimaluse. Kuigi nii maanteeamet kui ka politsei kinnitavad, et konkreetseid samme sellise praktika suunas Eestis astutud ei ole, näeb politsei sarnase seadme kasutusele võtmisel siiski tulevikus võimalikku võitu liiklusohutuse tagamisel.
Briti meediast alguse saanud väite kohaselt võimaldaks Euroopa Liidu projekti raames välja töötatud seade jõustruktuuridel peatada sõidukeid distantsilt, vaid ühe kontrollkeskuses tehtud nupulevajutusega. Ideaaljuhul saaksid politseinikud näiteks jälitatava auto mootori välja lülitada oma kontrollkeskusest, vältimaks nii ohtlikke tagaajamisi, vahendas ajaleht The Telegraph.
Euroopa Komisjon on aga Telegraphis ilmunud loole esitanud vastuväite, teatades, et ENLETSis ehk Euroopa õiguskaitse tehnoloogiateenuste võrgustikus käivad koos riiklike õiguskaitseorganite eksperdid ja nende roll on jagada omavahel häid praktikaid ning kogemusi. "Praktikad ja vahetatava teabe valib võrgustik välja ise. ENLETSi arutelud, ideed ja tulemused ei esinda Euroopa Komisjoni vaateid ega kohusta teda mingilgi moel," rõhutas Euroopa Komisjoni esindaja avalikus teates.
EK kinnitusel on väide, mis põhineb riiklike ekspertide võrgustiku aruteludel, et "EL arendab salaplaani, mis annaks politseile õiguse kontrollida autosid läbi mootori kaugpeatamise", vale ning eksitav.
Sellest hoolimata jääb õhku rippuma küsimus, et kui tõepoolest selline praktika peaks kunagi kasutusele võetama, siis milline on Eesti vastavate ametivõimude seisukoht selles küsimuses.
Politsei: seadme kasutuselvõtt oleks tulevikus kindlasti mõeldav
Maanteeameti teatel ei ole nemad seda küsimust ei Euroopa ega ka Eesti tasandil arutanud ja kuna tegemist on hetkel lihtsalt spekulatsioonidega, ei soovinud nad seda teemat pikemalt lahata. Ameti nõunik Villu Vane ütles Delfile, et kaugjuhtimise teel sõiduki peatamine, teadmata, millises situatsioonis (näiteks möödasõidul) sõiduk hetkel on, ei ole tema arust mõeldav, kuna see võib lõppeda üliraske õnnetusega.
Seevastu oleks aga korrakaitsepolitseiosakonna vanemkomissari Raul Sihveri sõnul piisava läbimõeldavuse ja välja töötatud ohutusnõuete tagamisel selline praktika tulevikus liiklusohutuse seisukohalt tervitatav.
"Eesti politsei jälgib huviga Euroopa arenguid, et milliseid tehnoloogiaid politseitöös ja liiklusohutuses kasutada plaanitakse ja mis suunas arutelud liiguvad. Tulevikus, näiteks kui seade on autode standardvarustuses ja läbi on mõeldud see, kuidas automaatne peatamine toimuks ohutult, on selle kasutamine kindlasti mõeldav," ütles Sihver Delfile.
"Eelkõige näeme seadme kasutamisel võitu liiklusohutuses, kuna väheneksid ohtlikud politsei eest ära sõitmised," leidis Sihver.
Briti meedia: salajane projekt juba heaks kiidetud
Briti meedia osutatud projekti "remote stopping vehicles" olemasolu ilmnes ajalehe kätte jõudnud salajasest dokumendist, mis oli mõeldud Euroopa Liidu liikmesriikide kõrgetele politseijuhtidele.
Projekt on väidetavalt osaks laiemast jälgimis- ja jälitusmeetmete paketist. See näeb ette standardiseeritud lahenduse väljatöötamist, mida plaanitakse hakata paigaldama kõigile Euroopa Liidus müüdavatele uutele autodele.
Tähtajaks, mil selline lisa autodesse jõuab, on võetud dekaadi lõpp.
Selline lahendus on osaks suuremast projektist "European Network of Law Enforcement Technologies" (ENLETS). Projekti teisteks osadeks on näiteks numbrimärkide automaatuvastamise lahenduste väljatöötamine ja jälitusinfo vahetamine.
Andmekaitsjad ja inimõiguste eest võitlejad viitavad aga sellele, et selline autode distantskontrolli lahendus võib tekitada selle pahatahtliku ärakasutamise ohu. Samuti pole selged distantspeatamisega kaasnevad liiklusohud.
Leht kirjutab, et projekti on juba heaks kiitnud Euroopa Liidu juures tegutsev Standing Committee on Operational Cooperation on Internal Security (COSI).
Kõik COSI kokkusaamised on seejuures salajased.
