Lugeja: tulin üle pika aja Tallinna ja sain šoki!

Kõlan nagu mingi kaagutav vanamutt ja midagi sellist meenutasin endale ise ka, kui kolmapäevaõhtul Balti jaamas käratsevaid ja kombetult käituvaid noori vaadates pomisesin: "Issand Jumal, mida nad teevad?!" Olen viimasel ajal harjunud, et inimesed käituvad mõistuspäraselt.

Iga kord, kui Tallinnasse tulen, jõuan esimese pooltunni jooksul vähemalt korra hämmastuda. Kord kallistas mind trammis võõras naine, kes paistis olevat kodutu ja uimasti mõju all, üldiselt aga näen lihtsalt tavatult palju masendunud, joobes või lihtsalt kummaliselt käituvaid inimesi. Ilmselt on neid Balti jaama ümbruses ja Kopli trammis muust Tallinnast rohkem.

Sel nädalal rongist maha astudes hakkasid silma käratsevad noored. Suurem osa neist olid venelased, kuid mitte kõik.

Trollipeatuses istus pingil end kummaliselt koogutav noor mees, kes tundus olevat mingi aine uimas. Ma ei suutnudki täpselt mõista, mida ta seal tegi. Kaks noormeest ronisid üle metalltara kioski taha, ilmselt oma põit kergendama.

Tee ääres seisis mingi noortekamp, kes käratsedes mu pilgu endale tõmbasid, üks neist hööritas ilmselt nalja eesmärgil oma tagumikku. Teiselt poolt tulid jaamahoome poole tuigerdav mees ja naine, kelle mantel oli ilmselt kukkumisest siit-sealt lumine.

Järgmises peatuses, kus transporti vahetasin, kordus midagi sarnast: põhjuseta karjuvad inimesed vahetasid mingit olmeinfot.

Kurb on näha, et inimesed nii närviliselt ja heitunult käituvad. Milles on küll asi ja mis meil on puudu?