Aaviksoo erikoolide töötajate jõukasutamise võimalustest: erikool ei ole karistusasutus
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo leiab, et erikoolid, nagu näiteks Tapal ja Kaagveres asuvad õppeasutused, ei ole oma olemuselt karistusasutused, seega ei ole ministri arvates õige nendes tegutsevate töötajatele suurema karistusvabaduse andmine.
Minister Jaak Aaviksoo nentis riigikogu ees aru andes, et olukord Tapa erikoolis ei ole niisugune, nagu ministeerium seda sooviks. Aga selleks, et neid aastate jooksul kuhjunud probleeme lahendada, on ministri arvates kõige mõistlikum tagada spetsialistidele ja töötajatele töörahu ning vältida kasvandike eksponeerimine ning ülemäärane avalik tähelepanu. "Olgu need siis poliitilised või heast südamest initseeritud," leidis Aaviksoo.
"Erikool ei ole karistusasutus"
"Erikool ei ole karistusasutus, erikoolide kasutatavad võimalused on seadusandlusega sätestatud PGS-is ja alaealiste mõjutusvahendite seaduses, lisaks on andnud kohus õiguse laste teatud vabadusi koolis viibimise ajal piirata. Vabaduste piiramise võimalus ongi oma olemuslikult karistusliku efektiga. Mil viisil on kool suutnud neid õigusi laste käitumise kujundamises kasutada, on kooli töökorralduse küsimus," ütles minister vastates küsimusele erikoolide töötajate reaalsete karistusvõimaluste puudumise kohta.
Võrreldes tänasele erikoolile antud võimalusi mõjutada laste käitumist mis tahes teiste üldhariduskooli võimalustega on ministri arvates ilmne, et seaduses on täiesti proportsionaalselt antud erikoolidele lisavõimalusi.
"Kavandatud muudatustega seadusandluses (Haridus- ja Teadusministeeriumis on valminud laste õigusrikkumiste juhtumitesse sekkumise seaduse eelnõu) ning uute kavandatavate koolihoonetega paranevad võimalused ka iga lapse riskidest ja vajadustest lähtuvaks õppe- ja kasvatustegevuseks, mis erinevalt praegusest olukorrast lubavad palju individuaalsemalt läheneda iga lapse vajadustele," leidis Aaviksoo.
Erikooli töötaja palk vs vanglatöötaja palk
Rääkides erikooli õpetajate palkadest ütles minister, et 2013. aasta määrusega oli erikooli töötajatele määratud 10–25 protsenti kõrgemad palgamäärad, sõltuvalt kooli tüübist. Konkreetsemalt Tapa Erikoolis oli ministri sõnul mullu väljamakstud töötasu ühe õpetaja ametikoha kohta kuus 1014 eurot, mis on ligi 10 protsenti kõrgem, kui tavakoolide vastav näitaja.
Seega ei nõustunud minister väitega, nagu oleks erikoolide õpetajate palk väiksem, kui näiteks vanglate noorteosakondade valvurite palgatasu.
"Mulle ei ole teada, et erikooli järelevalvetöötaja palk oleks kordades väiksem kui vanglas noorte üksuses töötava valvuri brutopalk /../ Vanglavalvuri töötasu sõltuvalt kvalifikatsioonist algab 490 eurost ning küünib 1300 euroni. Ministeerium on erikoolidele eraldanud keskmiselt 800 eurot ühe järelevalvetöötaja ametikoha kohta kuus, mis on enam-vähem ka vanglaametnike või järelevalveametnike keskmine palk. Seetõttu arvamus, just nagu oleks järelevalvetöötaja palk kordades väiksem kui vanglas noorte üksuses töötava valvuri brutopalk, ei pea paika. Vastavad personalipoliitilised otsused, sealhulgas palgaotsused, teeb kooli direktor. Näiteks Kaagvere Erikoolis makstakse järelevalvetöötajatele 844 eurot kuus," ütles minister.
Aaviksoo sõnul ollakse ka tasapisi liikumas suunas, et käitumis- ja psüühikahäiretega lastele ettenähtud koole ja nendes loodud eriõpitingimusi ei käsitletaks samal tasemel kui vanglat või noortevanglat.
"Tegemist on põhimõttelise muudatusega selles lähenemises, mille me saime pärandiks endisest süsteemist, liikudes selles suunas, et tegemist on lastega, kes vajavad õppe- ja kasvatustöö eritingimusi ning need tingimused ei ole karistusliku eesmärgiga, vaid pigem toetava ja abistava eesmärgiga. Loodan, head rahvasaadikud, et jagate seda seisukohta, mille me oleme järk-järgult püüdnud sõnastada nii hariduslike erivajadustega laste õppekontseptsioonis kui ka haridusministeeriumi poolt erikoolides teostatavas igapäevatöös," ütles minister.
Rahutused Tapal
Tapa erikoolis puhkesid jaanuari lõpus rahutused, mille käigus lõhkusid õpilased kooli inventari, lahkusid koolist ja laamendamise lahendamisse pidi sekkuma politsei. Kümme kasvandikku lahkusid omavoliliselt koolist, kelle politsei Tapa linnast tabas. Seejärel asuski haridus- ja teadusministeerium pöörama olukorrale Tapa koolis senisest suuremat tähelepanu ja saatis kohale ekspert Jürgen Rakaselja.
Ida prefektuur käivitas ka kriminaalmenetluse uurimaks kahtlusi, mille kohaselt on Tapa erikooli personal kasutanud kasvandike suhtes vägivalda.
Võimalikuke kuritööle viitas jaanuari lõpus Tapa erikooli korda looma saadetud haridus- ja teadusministeeriumi ekspert Jürgen Rakaselg. "Meile teatavaks saanud info kohaselt on väidetavalt leidnud aset viimase kahe nädala jooksul mitu kehalise väärkohtlemise või sellega ähvardamise episoodi Tapa erikooli kahe töötaja poolt täna koolis õppivate õpilaste suhtes," ütles Rakaselg ülemöödunud nädalal Delfile.
Tapa erikoolis õpivad psühholoogiliste ja sotsiaalsete erivajadustega alaealised, praegu õpib koolis 38 10- kuni 17-aastast õpilast. Erikooli õppekeeleks on vene keel ja eesti keel. Sinna suunatakse õpilased alaealiste komisjoni otsusega, mille kohta kohus teeb määruse või otsuse. Alaealisi võib kooli suunata ka kohus kohtuotsuse alusel. Harilikult suunatakse õpilased kooli üheks kuni kaheks aastaks.
