Prantsuse ajakirjanik: Eesti sõdurite saatmine Kesk-Aafrika Vabariiki ei anna sealsele olukorrale mitte midagi juurde
Prantsuse ühe suurima uudisteajakirja L`Express ajakirjanik ning tihti otse Kesk-Aafrika Vabariig pealinnast Banguist sündmusi kajastava ajakirjaniku Vincent Hugeuxi sõnul ei anna Eesti sõdurite saatmine kriisikoldesse sealse olukorra leevendamisele mitte midagi juurde.
"Kui ma nüüd ausalt ütlen, siis arvestades sealse situatsiooni mastaapsust ning tragöödiat, siis 55 eestlase, kes enamjaolt ei ole tuttavad kohaliku delikaatse lahinguväljaga, saabumine ei muuda seal midagi. Sellise panuse väärtus on pigem poliitiline ja sümboolne, kuna see näitab lojaalsust Prantsusmaale, kes on seni enda Euroopa partnerite poolt selles küsimuses isoleeritud olnud," ütles hetkel Kongos viibiv, kuid peagi jälle Kesk-Aafrika Vabariiki naasev Hugeux Delfile.
Prantsusmaa vägede Kesk-Aafrikasse sisenemist alates olukorda kajastanud Hugeux selgitas, et prantslaste missiooni algatamise põhjus seisneb tegelikult eelkõige Prantsusmaa ajaloolise, sümbolilise ja poliitilise seotuse taga nimetatud piirkonnaga. Nimelt omas Prantsusmaa endise Oubangui-Chari piirkonna üle koloniaalvõimu ning peale selle iseseisvumist 1960. aastal oli Prantsusmaa kohaolek endiselt veel pikka aega äärmiselt tuntav.
"Enne praegust kriisi olid Prantsusmaal Banguis M`Poko lennujaamas olemas juba sõjaväebaasid. Kujutage ette seda seda kriitikat Prantsusmaa suunas, kui nendest baasidest vaid 40 kilomeetri kaugusel viiakse läbi veresaun ja Prantsuse võimud ei võta midagi ette. Väga ruttu oleks selline passiivsus sildistatud kui Teine Rwanda - vihjan siinkohal Prantsuse võimude kahemõttelisele käitumisele 1994. aasta genotsiidi toimumise ajal ning enne ja pärast seda," selgitas Hugeux.
Prantsuse avalikkus on aga Hugeux sõnul missiooni suhtes sisuliselt lõhestunud, kuid veidi enam on siiski neid, kes seda sõjalist akti ei poolda.
"Sisuliselt viimaste uuringute kohaselt toetab 45 protsenti inimestest operatsiooni "Sangaris" (Kesk-Aafrika Vabariigi olukorra rahustamiseks alustatud operatsioon - toim) ning 55 protsenti on vastu. Tradistiooniliselt on enim vastu nn vasakpoolsed ja "progressistid", kuna nad peavad sellised operatsioone neokolonistide seiklusteks. Teine osa vastuolijatest usub ka, nii isekalt kui see ka ei kõla, et Prantsusmaal on endalgi kodumaal probleeme, nagu näiteks töötus, ja et aafriklased peaks ise enda kriisidega toime tulema," selgitas Hugeux.
Riigikogu arutab täna esimesel lugemisel eelnõu, millega saadetakse kuni 55 kaitseväelast Kesk-Aafrika vabariiki (KAV) rahutagamise missioonile.
Valitsuse 27. jaanuaril esitatud riigikogu otsuse eelnõu võimaldab kaitseväel osaleda Euroopa Liidu sõjalisel missioonil kuni 55 kaitseväelasega alates otsuse jõustumise hetkest kuni 31. augustini 2014.
Eesti kontingendist moodustab enamiku rühmasuurune üksus ja selle toetuselement (NSE). Eesti osalus rühmaga on ühekordne ehk pärast neljakuulise rotatsiooni lõppu ei saadeta KAV-i uut rühma.
Riigikogu otsuse punktis 1 antud luba lõppeb 31. augustil 2014, sest hetkel pole veel kindel, kas EL sõjaline missioon algab veebruaris või märtsis. Samuti arvestab selline lahendus võimalike logistiliste probleemidega vägede KAV-i minekul või sealt lahkumisel.
Eesti jalaväerühma ülesandeks saab tõenäoliselt julgestus- ja toetusoperatsioonide läbiviimine eesmärgiga vabastada Prantsusmaa ning Aafrika Liidu rahuvalveoperatsiooni MISCA üksused teiste operatsioonide läbiviimiseks.
Mullu 5. detsembril Kesk-Aafrika Vabariigis olukorra rahustamiseks operatsiooni «Sangaris» alustanud Prantsusmaa on nüüd oma seal teenivate vägede arvu tõstnud juba umbes 1600-le. Langenutena on nad selle aja jooksul ametlikult kaotanud kaks sõdurit.
