Euroopa inimõiguste kohtus riiki võitnud poistevägistaja võitis ka Eesti kohtus
Kohus mõistis Rosina õigeks kuriteosündmuse tuvastamatuse tõttu tema käitumises, ütles Tartu maa-, haldus- ja ringkonnakohtu pressiesindaja Krista Tamm Delfile.
Rosinal on pärast õigeksmõistva kohtuotsuse jõustumist õigus taotleda hüvitist alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju eest. Rosin viibis antud kriminaalasja raames 2012. – 2013. aastal vahi all kokku 474 päeva. Kuna tegu on õigeksmõistva otsusega, peab antud kriminaalasja menetluskulud summas 1633,05 eurot hüvitama riik.
Hüvitamine toimuks sealjuures seaduse alusel mille kohaselt makstakse riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju eest hüvitist seitsme päevamäära (päevapalga) suuruses summas iga ööpäeva eest, millal isikult oli alusetult vabadus võetud.
Päevamäära (päevapalga) arvutamise aluseks on isiku vabastamise otsuse jõustumise päeval kehtinud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär. Päevamäära (päevapalga) suurus määratakse kindlaks kuupalga alammäära jagamisel 30-ga, murdosa arvestamata.
Seega arvestades, et praegu on kehtiva kuupalga alammäär 355 eurot, mis jagatuna 30 ja korrutatuna seitsmega teeb Rosina ühe vahi all viibitud päeva hüvitiseks ligi 82 eurot, saaks Rosin taotleda endale nende päevade eest ligi 39 000 eurot hüvitist.
Seaduse järgi on hüvitise saamise õigus isikul, kes viibis kohtu loal vahi all ning kelle asjas on kriminaalasja menetlus lõpetatud eeluurimise staadiumis või kohtu korraldaval istungil või kelle kohta on jõustunud õigeksmõistev otsus. Seega hüvitis makstakse välja jõustunud kohtuotsuse alusel ehk siis kui kohtuotsust edasi ei kaevata.
Kohus: tapmisähvardus ei ole tõendatud
Kohus leidis, et Rosinale esitatud süüdistus tapmisähvarduses ei ole tõendatud, tegu ei ole reaalse ähvardusega ning talle ette heidetud tegu ei ole esitatud süüdistuse kvalifikatsiooni koosseisule vastav. Kohus leidis, et kuigi süüdistatava kiri räägib hävitamise soovist, on tegemist sedavõrd suure filosoofilise üldistuse astmega eesmärgiga, et seda ei ole võimalik seostada reaalselt saabuva ajahetkega ega konkreetselt toime pandava teoga. Kohus leidis, et esitatud ähvardused ei ole seostatavad konkreetse aja, koha ega ka tagajärgedega. Lisaks sellele ei olnud ähvardus personaalne.
Eesti Ekspress kirjutas hiljuti, et Rosina saaga ulatub 2005. aastasse, mil muusikaõpetaja ja pulmavanana tuntuks saanud Elva mees võeti kinni süüdistatuna vägistamises. 2007. aastal mõisteti ta kuueks aastaks vangi.
Riigikohus oli selleks ajaks korra juba asja maakohtusse tagasi saatnud, kuna kaitsja ega kohtualune ei saanud istungil kannatanule küsimusi esitada. See oli prokurörina tegutsenud Raul Heido nõudmine, et kaitsta alaealist kannatanut uutest läbielamistest.
Rosin kaebas edasi ning 2013. aasta lõpul tunnistaski Euroopa Inimõiguste kohus, et menetlus polnud õiglane. Nüüd peab riik maksma Rosinale hüvitist 5200 eurot.
Veel enne, kui Rosin eurokohtust õiguse sai, alustas ta prokurör Heido ja teiste tema vangistamises "süüdi olevate" ametnike vastu raevukat rünnakut. Ta saatis aastate jooksul prokurörile kümneid lihtsalt solvavaid kirju.
Kuid 2012. aasta suvel läkitas prokurörile rohkem kui viiekümneleheküljelise pöördumise, mis algas sõnadega „Tõbras Raul Heido“ ning sisaldas fraase: „kuseks pähe“, „kisuks tükkideks“ ja „annaks näljasele lõvikarjale söödaks“.
Süüdistuse järgi saatis Rosin vanglas karistust kandes 2012. aastal ähvarduskirja prokurörile, kes juhtis Rosina kriminaalasja kohtueelset menetlust ja esindas hiljem riiklikku süüdistust kohtus.
Kohtumenetluse pooled saavad tänase otsuse vaidlustamise soovist teatada seitsme päeva jooksul. Kui otsus vaidlustatakse, teeb kohus motiveeritud otsuse teatavaks 28. veebruaril.
