Erakliinik süüdistab haigekassat oma sünnitusosakonna sulgemises
Erakliinik Elite juhtkonna hinnangul sööb haigekassa sihilikult erakliinikud konkurentsist välja, sundides neid rahapuudusel osakondi sulgema. Haigekassa esindaja sõnul lähtutakse aga ravijuhtude arvust ehk nõudlusest ja sellest, millises mahus investeeringud on tehtud avalike haiglate arengu nimel.
Tüliõunaks on kujunenud see, et Tartus ja Ida-Virumaal tegutsev Elite erakliinik ei saa tõenäoliselt enam sünnitusabi pakkuda, kuna selleks ei jätku haigekassa 150 000 euro suurusest toetusest ilmajäämisel enam raha. Nimelt pole haigekassa Tartumaal sünnitusabi teenuse avalikku konkurssi välja kuulutanud. Sellistes tingimustes peab kliinik tõenäoliselt töötajaid koondama ja osakonna sulgema.
Elite on jäänud Eesti ainsaks sünnitusabi pakkuvaks erakliinikuks. „Meile öeldi, et seda teenust saavad nüüd osutada ülikooli kliinik ja teised haiglad. Konkursil osalemist meile ei võimaldatudki. Haigekassa väidab, et vastavalt seadusele saab teenust pakkuda Tartu Ülikooli Kliinikum,“ rääkis Elite kliiniku juhatuse liige Dr. Andrei Sõritsa.
Kliinikul on arvel umbes 200 rasedat, igal aastal sünnitab nende juures Sõritsa sõnul umbes 120-150 naist. „Selleks, et abi osutada, on vaja seitset inimest valvesse – näiteks naistearst, ämmaemand, operatsiooniõde. Peaksime inimesi koondama, kuid oleme teinud investeeringuid. Kolm aastat tagasi polnud juttugi sellest, et tuleb kinni panna, nii hävitatakse ju erasüsteemi,“ oli Sõritsa nördinud.
Lisaks mõjuvad haigekassa käigud tema arvates konkurentsile ja patsientide vabale liikumisele halvasti. „Sageli sünnitavad meie kliinikus naised, kellel on halvad kogemused avalikest haiglatest. Mis põhjusel võetakse neilt sünnitajatelt ära valikuvõimalus?“ kirjutas ta ühes pöördumises haigekassale.
Haiglad paremad, sünnitajaid vähem
Haigekassa avalike suhete juhi Katrin Romanenkovi selgitusel ei vastuta haigekassa erakliinikute sulgemise eest ja ei saa avaliku raha kasutamisel lähtuda eraettevõtte vajadustest.
Romanenkov seletas, et iga kord, kui algavad uued lepinguperioodid, lähtutakse toetuste määramisel ja konkursi kuulutamisel ravimahtudest ja avalike haiglate suutlikkusest. See tähendab, et analüüsitakse, kui palju peaks erasektor teatud valdkondades panustama, et kõik patsiendid saaksid õigeaegset ja asjatundlikku abi.
Sünnitusabi pakkuvale erakliinikule töötab aga hetkel vastu isegi iive, sest sünnituste arv on Romanenkovi sõnul vähenenud. „Lisaks on viimase kolme aastaga toimunud meditsiiniline areng, mis võimaldab senisest rohkem raviteenuseid osutada päevaravina või ambulatoorsel vastuvõtul, mistõttu on vähenenud vajadus haiglaravi järele,“ rääkis ta.
Avalike haiglate tase on haigekassa hinnangul üldiselt kasvanud. „See on kaasaegset tervishoiu arengut iseloomustav trend kogu maailmas ja on loomulik, et taoline muutus puudutab ka valikupartnereid. Regionaal- ja keskhaiglate võimekus teenuseid osutada on suurenenud tänu Euroopa Liidu struktuurfondidest ja muudest allikatest tehtud investeeringutele. Riiklike haiglate võimalused osutada kvaliteetset ja uuenevatele nõudmistele vastavat statsionaarset eriarstiabi on kasvanud,“ tõdes Romanenkov.
Ta märkis, et Elite saab edasi tegutseda sõltumata sellest, kas neil on leping haigekassaga. „Kuigi haigekassa on eriarstiabis suurim teenuste ostja, saavad kõik Eesti tegevusluba omavad tervishoiuteenuse osutada patsientidele arstiabi ja teenindada inimesi olenemata haigekassa lepingust,“ sõnas Romanenkov.
Elite juhtum pole ainulaadne. Eelmisel nädalal kirjutas Eesti Päevaleht, et Eesti üks esimesi erakliinikuid Fertilitas jääb peagi ilma võimalusest saada haigekassa rahastamisleping statsionaarse günekoloogilise ning sisehaiguste ravi jaoks.
Sama juhtub Saaremaal asuva Hanvari kliinikuga, kellelt võetakse võimalus sõlmida lepingut günekoloogia ja kirurgia päevaravi rahastamiseks. Kokku lõpetatakse lepingud Eesti eratervishoiuasutuste liidu esindaja ja AS-i Fertilitas juhataja dr Ivo Saarma andmeil seitsme raviasutusega.
