Sotsiaalmeedias kirjutas mehe abikaasa Katrin neljapäeval, kuidas ja millal kõik täpselt juhtus. Teda pani imestama tervishoiutöötajate hoolimatus ja ninakus, millega patsienti koheldi.

Ainult tänu perearsti soovitusele haiglasse tagasi pöördunud mehe nõudmisel tehtud röntgenile tuvastati tal lõpuks koluluumurd.

"Teisipäeval juhtus minu abikaasaga õnnetus. Nimelt traktorimootorit parandades, mis oli trossidega "lae alla" tõmmatud, purunes mootori kollektor ja mingi suhteliselt massiivne metallkärakas lendas vastu tema kulmuluud.

Oli palju verd nagu kulmust ikka tuleb ja viidi kohe PERH traumapunkti. Mõni aeg traumapunktis oodates sai ta õmblemistuppa, kus tal kolme pistega nõeluti tennisepalli suurune muhk kinni. Ninast jooksis tal verd.

Öeldi: "Tule õhtul tagasi, kui verejooks seisma ei jää." Ei tehtud röntgenülesvõtet isegi. Paberile kirjutati, et iga nelja tunni tagant tuleb võtta ibuprofeiini ning kaheksa päeva pärast minna perearsti juurde niite välja võtma."

Naine möönis, et mees oli saanud nii tugeva matsu pähe, et tal ei tulnud kohe pähegi ise röntgenit küsida.

Naise sõnul pole mees kaks ööd magada saanud. Mehe välimus on muutunud tundmatuseni, veri on valgunud silma alla ja valud on olnud meeletud. "Köhib ja nuuskab verd. Mõtles, et peab vastu, MEES ju ikkagist, kuid siiski helistasime perearstile, kes küsis kohe, kas pilt on tehtud?" kirjeldas naine sündmuste edasist käiku.

Perearsti soovitusel pöördus mees tagasi PERHi. "Abikaasa ütles registratuuris, et valu ei anna järgi ning jube paistes on kõik," vahendas naine mehe sõnu ja kirjeldas edasist: "Sai siis abikaasa esimesse ülevaatustuppa, kus võttis vastu tumedapäine noor vene aktsendiga naisterahvas."

"Abikaasa ütles, et tahab peast röntgenpilti, sest teisipäeval, kui õnnetus juhtus, pilti ei tehtud. Mille peale arstitädi plahvatas: "Sina ei tule ütlema mida sina tahad, meie ütleme mida sul vaja on.""

"Saadeti siis abikaasa ootama ooteruumi. Ootas tunni, ootas kaks, ootas kolm. Kõik, kes olid tulnud meiega samal ajal, olid ammu minema saanud, aga meie ootasime. Lõpuks sai mees neljandal tunnil teise vastuvõtu kabinetti, kust ta sai nõusoleku minna röntgenisse ja saadeti uuesti tagasi ootesaali. Nüüd juba röntgeni ukse taha. Ootas veel pool tundi ning kui pilt tehti ootas veel pool tundi, et vastust saada," võib lugeda naise muinasjuttu meenutavast sissekandest Facebookis.

"Viis tundi ootas, et teada saada," pahvatas naine. "Minu kallil abikaasal on koljuluu murd."

Põhja-Eesti Regionaalhaigla selgitab, et lõppeva nädala teisipäeval kulumuhaavaga erakorralise meditsiini osakonda pöördunud mehe suhtes ei tekkinud esialgu koljuluumurru kahtlust ning kaks päeva hiljem haiglasse uuesti pöördumisel jäi mehe arstliku läbivaatuse ootaeaeg lubatud piiridesse.

PERHi erakorralise meditsiini (EMO) osakonna juhataja Kristiina Põld selgitas Õhtulehe vahendusel, et patsient pöördus regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonda esimest korda 11. veebruaril kell 10.10.

Haigla andis Õhtulehel oma selgituse patsiendi nõusolekul.

Põllu sõnul on patsiendikaardil märgitud, et pöördumise põhjuseks oli tööl raske eseme löögi tagajärjel saadud 2 cm pikkune haav vasaku kulmu piirkonnas.

"Patsienti teenindanud arsti sõnade kohaselt ei esinenud patsiendil pöördumise hetkel ninast olulist verejooksu ega olnud ka suurt nahaalust verevalumit, mistõttu ei tekkinud ka selle pöördumise ajal kahtlust, et tegemist võiks olla luumurruga," selgitas Põld.

Põld lisas, et mehe haav õmmeldi, anti ravisoovitused haava sidumiseks ning paluti õmbluste eemaldamiseks pöörduda perearsti poole. Soovitati vajadusel tarvitada kuni kolm korda päevas valuvaigistina Ibubrofeni 400mg ning kui verejooks tekib uuesti, siis paluti EMOsse tagasi tulla.

Põllu sõnul on kõikidel patsientidele kaasa antavatel patsiendikaardi väljatrükkidel fikseeritud lause "Kaebuste süvenedes pöörduda tagasi EMO-sse".

Põllu hinnnangul võib patsiendile antud soovitusi võib pidada asjakohasteks. "Kui patsiendil tekkis kodus ninast tõsine verejooks ning ka nahaalune verevalum suurenes, siis seda saab pidada kaebuste süvenemiseks ja patsient oleks pidanud pöörduma koheselt EMO-sse tagasi," ütles Põld.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena