Andres Arraku lühihinnang Ansipi valitsemisajale: aur sai otsa
Majandusteadlane Andres Arrak andis peaminister Andrus Ansipi valitsemisajale lühihinnangu - aur sai otsa.
"Pärinud Isamaa valitsuselt liberaalse ja välisinvestoreis usaldust äratanud majandusmudeli, nautis Ansipi juhitud valitsus selle vilju ilma oluliselt kaasa pingutamata," leidis Arrak üheksa aasta pikkust Ansipi valitsemisaega kokku võttes.
"Eesti oli uue sajandi esimesel seitsmel aastal maailma kiiruselt kolmas kasvav majandus Hiina ja Iirimaa järel. Viie rikkama hulka jõudmine tundus päevade küsimus," meenutas Arrak ühte Ansipi valimisloosungit.
Arrak märkis, et keskmine kuupalk kasvas riigi algusaastatel valguskiirusel: 1992 – 26 eurot, 2002 – 643 eurot, 2014 – 980 eurot. Fikseeritud kursi tingimustes kasvas samas tempos eestlaste ostuvõime välismaal toodetu ja turismireiside suhtes ning kahanes Eesti konkurentsivõime rahvusvahelises kaubanduses.
"Täna võiks küsida, kas me magasime oma ajaloolise võimaluse maha – jättes kasutamata rahareformiga loodud kulueelise? Kas Eestis toodetu muutus vähemalt samas tempos paremaks kui kallimaks? Ehk siis, kas tootlikkus kasvas kiiremini kui tööjõukulu?" küsis Arrak ja vastas samas: "Täna võib öelda, et vastus on EI! Eesti töötunni tootlikkus on täna neli korda madalam kui Soomes, mis pole eriti kõrge latt."
Arraku sõnul jäime me edujoovastuses loorberitele magama ja lootsime, et asjad edenevad mitte midagi tegemata niisama hästi edasi. Ta tõi näiteks tegemata haldusreformi.
"Siis tuli paljudele ootamatu majanduskriis ja keegi ei osanud olla. Sellest me eksportisime end kiiresti välja ja olime mingil hetkel jälle Euroopa kiiremini kasvav majandus. Aga täna on paraku selge, et ees ootab stagnatsioon," tõdes Arrak.
Mure, et riik jookseb noortest tühjaks
Arrak tunnistas, et tema põhiline mure on: kas Eesti jookseb enne noortest töötegijatest tühjaks, kui palgavahe Soomega kaob. "Kardan, et mitte. Minu põlvkond naudib elu Eestis, kuna saan reisida ja poes on vorsti," illustreeris ta. "Tänased kahekümnesed ja kolmekümnesed ei oska sellest rõõmu tunda. Ainus võimalus tõsta Eestis järsult tootlikkust on hakata tootma kallimaid asju. Haridussüsteem seda kahtlemata ei toeta."
Arrak ei näe enda sõnul täna võimul olijate seas ühtegi poliitilist jõudu ega visionääri, kes saaks probleemist aru, tunnistaks seda, ütleks selle rahvale ausalt välja ja pakuks lahendusi.
"Ansipi juhitud parempoolse koalitsiooni toss on väljas," lausus Arrak. "Järgmised kümme aastat saavad olema kriitilised. Alates 2016. aastast siseneb tööturule vähem inimesi kui sealt lahkub."
Arrak lisas ka praeguse negatiivne migratsiooni bilansi – miinus 6000 töö- ja sünnitamisealist inimest aastas, siis on kümne aastaga miinus 60 000.
"Eestil terendab siis ees nii majanduslik kui sotsiaalne pankrot," lausus Arrak. "Tänased võimulolijad seda tunnistada ei taha ja see on kuritahtlik."
