DELFI TV: Mis on pildil õigesti ja mida saaks veel muuta?
Delfi TVs Eesti Vabariigi 96. aastapäevale pühendatud kontserti, presidendi vastuvõttu ja kõnet kommenteerinud Ingrid Veidenberg, Tiit Made, Eerik-Niiles Kross ja Jüri Aarma olid valdavalt nõus sellega, et sellist pidu ja traditsioone on meile vaja.
Majandusteadlane ja endine poliitik Tiit Made leidis, et Eesti on olnud väga tubli. „Me oleme suutnud oma riigi tuhast üles ehitada ja praegu ei ole Eesti elul iseenesest midagi viga,“ rääkis Made Delfi TVs. Ta märkis, et maailmas ei ole ühtegi ühiskonda, kus kõik elaksid hästi.
Made tõdes, et kes ei ole harjunud korralikult tööd tegema, võib-olla ei ela nii hästi. Samuti möönis Made, et loomulikult saab alati paremini.
Made meenutas, et Eesti riik kiratses 1920-ndatel ja ka 1930-ndate aastate alguses. See Eesti, millest õhates räägitakse, õitses tema sõnul pärast 1935. aastat.
Maalehe ajakirjanik Jüri Aarma sõnul on riigimehed püüdnud paika panna kahte jõulist hooba – riiki ja rahvast. „Eesti riigil läheb hästi ja pildil on kõik õigesti, aga rahval nii hästi ei lähe,“ ütles Aarma. Tema sõnul peaks riigimehed selle üle mõtlema, miks need kaks hooba on nihestunud ja rahvas on jäetus unarusse. Kõik muu on Aarma sõnul hästi.
LP peatoimetaja Ingrid Veidenberg ütles, et pildil on väga palju õigesti. „Eestis on maailma kõige parem elu, see on päris kindlasti nii, kui sa oled sündinud eestlasena,“ ütles Veidenberg.
Veidenbergi sõnul oleks tema põlvkonnal patt öelda midagi, mis oleks vinguv või virisev.
Küll aga möönis ta, et Eesti riik on lihtsalt liiga noor ja õhuke selleks, et kõik ennast siin hästi tunneks. See jääb tema sõnul järgmise valitsuse ülesandeks, et ükski laps ei läheks magama tühja kõhuga ja ka kassapidaja tunneks ennast inimväärsena.
IRLi poliitik Eerik- Niiles Kross märkis, et kui mõelda tõenäosusteooria peale, siis me ei tähistaks Eesti 96. sünnipäeva, kuid ometi on läinud teisiti.
Siiski leidis Kross, et kõige hea kõrval on Eestis asju, mis vajaks parandamist.
„Meie ühiskonna sisemine side ehk sidusus on tekitanud äraspidise efekti,“ rääkis Kross. Tema sõnul on tekkinud kommunikatiivsed mullid, mis räägivad isekeskis. Ta soovitas mõelda Sirbi skandaali ajale, kui poliitikud, kultuuriinimesed ja ajakirjandus pidasid kõik monologi, aga mitte dialoogi. „See iseloomustabki Eesti ühiskonna vähest sidusust,“ ütles Kross. „Vastandutakse üksteisele ja ei tehta koostööd ühiskonna arenguks.“
