Õiguskantsler: Tapa erikool ei saa oma tööga hakkama, olukord on halvenenud
Kontrollkäigu ajal oli Tapa erikooli õpilaste nimekirjas 31 õpilast, nendest 2 olid vahi all ja 7 õpilast olid omavoliliselt koolist lahkunud.
Varasemalt on õiguskantsler Tapa erikooli kontrollinud mitmel korral, viimati 2009. aastal.
„Kontrollimisel selgus, et mitmeid õiguskantsleri eelnevate kontrollkäikude järel tehtud soovitusi ja ettepanekuid ei ole siiani täidetud, mistõttu ei olnud olukord Tapa erikoolis võrreldes 2009. aastaga paranenud, pigem vastupidi - kontrollkäigu ajal valitses koolis pingeline õhkkond ning nii õpilased kui ka mõned koolitöötajad ei tundnud ennast koolis turvaliselt,“ seisis õiguskantsleri poolt koostatud kontrollkäiku kokkuvõtvas dokumendis.
„Kontrollkäigul tekkis sügav kahtlus, kas Tapa erikool suudab praegusel hetkel täita talle alaealise mõjutusvahendite seadusega (AMVS) pandud ülesannet teostada kooli suunatud laste üle pidevat kasvatuslikku järelevalvet ja osutada kaasabi alaealise õiguserikkuja resotsialiseerumisele ning alaealise järgnevate võimalike õiguserikkumiste ennetamisele,“ leidis õiguskantsler.
„Vestlustest õpilastega selgus, et koolitöötajaid ei teavitata sugugi mitte kõigist kiusamise- ja vägivallajuhtumitest. Pigem domineerib õpilaste hulgas suhtumine, et koolitöötajatele probleemidest rääkimine on häbiasi,“ seisis kontrollkäigu kokkuvõttes.
Eeltoodust lähtudes teeb õiguskantsler Tapa erikooli juhtkonnale ja haridus- ja teadusministrile ettepaneku astuda viivitamatult samme õpilaste ja koolitöötajate turvalisuse tagamiseks koolis.
Samuti soovitab õiguskantsler haridus- ja teadusministril koostöös sotsiaalministriga välja töötada regulatsioon, mis võimaldaks individuaalset lähenemist kasvatuse eritingimusi vajavate laste kooli suunatud õpilastele ja nende erivajadustega arvestamist, samuti erinevate režiimide sisseseadmist erikoolides.
Kontrollimisel selgus, et elutingimused ja elukorraldus Tapa erikoolis ei vasta selles asutuses viibivate laste vajadustele.
Samuti selgus, et õpilaste võimalused oma lähedastega suhtlemiseks olid äärmiselt piiratud. Interneti teel oma lähedastega suhtlemise võimalus õpilastel puudus, kuna internetti võis kasutada üksnes õppetööks koolitöötaja järelevalve all.
Telefoni teel oli õpilastel oma lähedastega võimalik suhelda kindlaks määratud kellaaegadel, üksnes juhul, kui vanem ise kooli helistas ja rääkida võis korraga maksimaalselt 7 minutit. Seejuures toimus ka suhtlus telefoni teel üksnes koolitöötaja järelevalve all. Sisuliselt oli ainsaks lähedastega privaatse suhtlemise võimaluseks suhtlemine kirja teel.
Õiguskantsler ei saa aktsepteerida praegust helistamise korraldust koolis, kuna see rikub laste õigust eraelu puutumatusele ja sõnumi saladusele.
Eeltoodust lähtudes teeb õiguskantsler Tapa erikooli direktorile ettepaneku korraldada laste suhtlemist vanemate ja lähedastega edaspidi selliselt, et laste õigus sõnumi saladusele ja eraelu puutumatusele ei oleks rikutud.
Mäss koolis
Tapa erikoolis toimus tänavu 22. jaanuaril mäss, mis tipnes akende sisse peksmise, pedagoogide ründamise ja massilise põgenemisega õppeasutusest.
„Asi kääris paar päeva tegelikult juba. Teisipäeval oli nii, et „kõrgema hierarhia“ poisid ei tahtnud hommikul kooli minna. Saime nad voodist kätte, nõudsime kooli minekut ja nad läksid kooli. Koolipäev ja õhtu möödusid rahulikult,“ rääkis Tapa erikooli direktor Ene Kukk toona Delfile.
„Kolmapäeva hommikul (22. jaanuar) oli uuesti sama asi. Sundisime neid taas tundidesse minema. Samuti viisime läbi poiste tubades läbiotsimise. See neile muidugi ei meeldinud ja siis mulle öeldi, et seda sa direktor veel kahetsed,“ jätkas ta.
Tapa erikooli õppe- ja eluruumid asuvad erinevates hoonetes ning täna hommikul kella 10 paiku tegid poisid õppehoones ühe suure akna katki, kuid seejärel õnnestus nad maha rahustada.
Pärast lõunasööki aeti kõik hetkel koolis õppivad 28 poissi kokku spordisaali, kuhu oli kogunenud terve kooli personal. Algas väitlus selle üle, mis on laamendamise ja vastuhaku põhjuseks.
„Nad tõid siis välja selle, et nad ei saa hommikul magada, neil ei ole suitsu, nad ei või Tapa linnavahel jalutamas käia ja nad tahaksid alkoholi,“ rääkis Kukk. Ta lisas, et sõna võtsid just „kõrgemad autoriteedid“, vanemad noormehed, kuid olukord paistis olevat rahulik.
Pärast väitluse lõppu umbes kella 13.30 paiku võttis Kuke sõnul aga maad täielik allumatus ja läks laamendamiseks. Lõhuti ukseklaase ja kõike, mis ette sattus. Laamendajaid oli umbes 15, ülejäänud õpilased vaatasid asja rahulikult kõrvalt.
Pärast seda kui poisid olid ära laamendanud, hakkasid nad koolimajast välja tungima, rünnates sealjuures ka kooli töötajaid.
