Taavi Rõivas: Eesti iibe pudelikaelaks on lastehoiukohtade nappus
"Ma väidan, et Eestis praegu kõige suurem takistus noorte perede jaoks, olles ka ise selles sihtrühmas, on see, et noortel peredel ei ole kindlustunnet lapse lastehoiu jaoks," kõneles Rõivas kolmapäeval riigikogus.
Minister tõi näiteks, et väga paljudes piirkondades on väga pikad lastehoiujärjekorrad. "Selle pudelikaelaga me kindlasti tegeleme," lubas ta. "Meil on plaanis Euroopa Liidu vahendeid väga suures ulatuses suunata sellesse, et omavalitsused suudaksid ikkagi reaalselt lasteaedasid ehitada ja suudaksid ka lastehoiuvõimalusi tagada."
"Uskuge mind, kui me selle suudame ära teha, siis see kindlasti noorte perede kindlustunnet kasvatab," ütles Rõivas.
Eestis saab vajaduspõhist peretoetust 3197 perekonda
Rõivas möönis on see arv väiksem kui Reformierakond seda reformi kavandades prognoosis, kuid on korelatsioonis muude näitajate ja võrreldav näiteks toimetulekutoetust taotlevate perekondadega.
"Need pered, kes vajavad kõige rohkem riigi tuge, on selle ka saanud," ütles Rõivas.
Sotsiaalministri sõnul on reformi kohane hinnata peale 2015. aasta algust, sest lastetoetuse reform on pooleli ja 1. jaanuarist 2015 kasvab vajaduspõhine peretoetus praegusega võrreldes kahekordseks.
"Esialgsete tulemuste pinnalt saab öelda, et kolmandaid ja neljandaid lapsi, kes toetus saab, on ligi 21 000 ja see on kindlasti märkimisväärne osa Eesti lastest," kõneles Rõivas.
Sotsiaalministri sõnul toetub perede toimetulek kolmele sambale - tasuv töö, tugev tervis ja täpsed toetused. Ta tõi näiteks, et ministrite ja parlamendiliikmete lastele toetuse maksmine ei ole sama tähtis, kui nendele, kes seda vajavad. "Sellepärast ongi vajaduspõhine lastetoetus ellu kutsustud," sõnas Rõivas.
Rõivas märkis, et kui peres on kaks last ja kui pere kogu sissetulek on väiksem kui 627,9 eurot kuus kätte, siis on neil õigus saada täiendavat toetust.
Sotsiaaldemokraadid arvavad , et Eestis vajavad kõik lapsed lastetoetust ilma seda küsimata. „Kui raha oleks lõpmata kogus, siis võiks seda väga lahkelt ka lubada,“ sõnas Rõivas. Ta meenutas samas, et selline lubadus tähendaks, et riigi kulutusi tuleks suurendada umbes justiitsministeeriumi eelarve võrra.
