Keila haigla õiguskantsleri kriitikast: anname patsientide inimväärseks kohtlemiseks oma parima
Keila haigla selgitab, et on tänaseks õiguskantsleri viidatud puudused kõrvaldanud ning lubab anda oma parima, et kohelda kõiki patsiente igas olukorras inimväärikalt.
Keila haiglat haldava sihtasutus PJV Hooldusravi juhatuse liige Rasmus Vesiloo sõnul on tegemist tõsiste ja hetkel alusetute süüdistustega.
"Saime õiguskantsleri tagasiside oktoobris toimunud kontrollkäigu tulemuste kohta ning oleme enamikust tähelepanekutest lähtudes teinud oma töökorralduses vastavad korrektuurid ehk siis praeguseks on kitsaskohad likvideeritud," ütles Vesiloo Delfile.
Toitu jagub ja väljaheidete kõrval seda sööma ei pea
Õiguskantsler märkis oma kontrollkäigu järel, et Keila hooldushaigla patsiendid on sunnitud pesema külmas ruumis ja sööma oma väljaheidete kõrval.
Vesiloo kinnitas, et mitte ühtegi patsienti ei ole sunnitud sööma oma väljaheidete kõrval. "Kõikidel patsientidel on kutsunginupud. Kui patsient oleks seda vajutanud, oleks siiber kohe ära viidud, nüüd tehti seda korralise ringkäigu ajal," selgitas Vesiloo. Samuti oli tema sõnul konkreetsele patsiendile pakutud tooli voodi kõrvale, kuhu siiber asetada, aga patsient nõudis tooli äraviimist, mida vastavalt tema soovile ka tehti.
Õiguskantsleri märkuse kohta, et dementsed patsiendid söövad ära teiste toidu, ütles Vesiloo, et kuna haigla valmistab toitu kohapeal, siis patsiendid, kelle söök ära söödi, on saanud alati uue portsjoni.
Õiguskantsleri ringkäigul haiglas ilmnes, et haigla mõnede palatite ustel oli ukselingid puudu nii sise- kui välisküljel, samas oli ustel olemas keeled, mis võimaldasid ukse sulgemist selle avamise võimaluseta.
Vesiloo sõnul olid uksed kinni tühjades palatites, mis ei ole kasutusel ja kus ei olnud ega ole patsiente ning lingid olid eemaldatud selleks, et keegi sinna ei läheks.
"Edaspidi jätame lingid ustele külge ja lihtsalt lukustame nende ruumide uksed, mida me ei kasuta," lubas Vesiloo ka õiguskantslerile saadetud vastuses.
Vesiloo sõnul on haigla personal sidunud patsiendi käe kinni ainult meditsiinilise protseduuri ajaks, kui patsient oli väga rahutu ja oli oht, et tilguti võib niiviisi käe küljest ära tulla. "Selle kohta oli ka lähedase nõusolek," märkis ta. "Edaspidi dokumenteerime kellaaja ja kasutame käe lahastamist tilkinfusiooni ajaks, et kätt saaks liigutada, aga mitte liigesest kõverdada."
Samuti lubas Vesiloo, et haigla küsib edaspidi hooldusraviteenusele saabuvatelt patsientidelt või nende seaduslikelt esindajatelt alati kohase nõusoleku hooldusraviteenuse osutamiseks ja fikseerib selle kirjalikult.
Hooldusraviga nõusoleku dokumenteerimise puudujääkide parandamiseks otsustas haigla, et edaspidi ei võeta vastu patsiente, kes ei kirjuta oma allkirja ja kellel puudub vastava otsuse tegemiseks pädev eestkostja.
"Oleme üle vaadanud tegevusjuhendaja ja õdede tööjuhendid ja protseduurireeglid, et tagada haiglas olevate dementsete patsientide tegevuse ja liikumise efektiivne valve, parandada patsientide erinevaid vajadusi arvestades nende tegevustesse kaasamist ja selleks motiveerimist, parandada suhtlemist, tagada patsientidele head söömis- ja pesemistingimused ning võimalus viibida värskes õhus," loetles Vesiloo samme, mis õiguskantsleri ettepanekul haiglas sisse viidud.
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid Keila haigla hooldusravi osakonda mullu 10. oktoobril. Kontrollkäigu ajal viibis hooldusraviteenusel 50 inimest.
Patsientidega vahetult tegelevatest töötajatest oli kontrollkäigu
ajal tööl neli õde, vanemõde, neli hooldajat, toidujagaja ja tegevusjuht.
