Leo Kunnas: Ukraina kriis muutub tõenäoliselt veel hullemaks
Neljapäeva varahommikul hõivasid relvastatud mehed Simferopolis Krimmi parlamendi hoone, reedel toimus sama kahel lennuväljal. Kas Vene armee võis ise teise riigi territooriumil sellise operatsiooni läbi viia?
Leo Kunnas: Senine info on olnud üsna vastuoluline, aga pole välistatud, et see ei võiks Vene eriüksus olla. Praegu on teada see, et BBC väitel hõivasid relvastatud üksused Simferopolis ja Sevastopolis asuvad lennujaamad. Piltide järgi tunduvad hõivajad liiga hästi relvastatud ja organiseeritud, et olla kohalik miilits või kohalik venemeelne omakaitseüksus.
Mis eesmärgil lennuväljad hõivati?
Siin on kaks varianti - kas takistada Ukraina siseministeeriumi üksuste ja sõjaväe sissetoomist või luua eeldused Vene vägede sissetungiks.
Kui panna kokku Krimmi parlamendi ja lennuväljade hõivamine ning see, et seda võisid teha eriüksused, siis meenutab pilt 1968. aastal Tšehhoslovakkia ja 1979. aastal Afganistani sissetungi esimest etappi. Ka seal läksid eriüksused ees ja hõivasid kõige tähtsamad punktid.
Kas praegu Krimmis toimuv lõpeb Vene vägede sissetungiga, seda on praegu raske öelda.
Kolmapäeval hakkas Vene armee kontrollima lahinguvalmidust sõjaväeringkondades, mis piirnevad muuhulgas Soome, Baltikumi ja Ukrainaga. Miks seda vaja on?
Suured sõjaväeõppused loovad alati paremad eeldused sõjalise jõu kasutamiseks ning praegu on Venemaa lääne sõjaväeringkonnas selgelt oma valmisolekut tõstetud. Nüüd on järgmine küsimus selles, kas Putinil jätkub poliitilist tahet lahinguvalmiduses vägesid Krimmis ka kasutada.
Kindlasti ei tasu fakti, et Vene lääne sõjaväeringkonna vägede lahinguvalmidust tõsteti kuidagi alahinnata. See pole enam pelk poliitiline retoorika, see on täiesti reaalne ja praktiline tegevus, mis loob eeldused sõjalise jõu kasutamiseks. See ja Krimmis toimuv ei ole head märgid.
Vene armee on viimastel aastatel korraldanud siinkandis ka mitmeid suuri õppusi. Mida nad harjutasid?
Õppustel Zapad 2009 ja Zapad 2013 harjutas Vene armee lääne sõjaväeringkond konventsionaalset lahingutegevust. See tähendab, et nad harjutasid seda, kuidas vastasele peale tungida ning õpitut võib rakendada ükskõik millise riigi suhtes, mis lääneringkonnaga piirneb. Lääneringkonnaga piirnevad Norra, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ukraina pluss Venemaa liitlane Valgevene.
Muide, enne Gruusia sõda toimusid samuti suured õppused Gruusiaga piirnevatel aladel.
Mis võib Ukrainas lähitulevikus juhtuda?
Meil on praegu teada, et Janukovõtš on Venemaal ja ta peab end endiselt legitiimseks presidendiks. Lisaks on Krimmi autonoomse vabariigi uus valitsus teatanud oma allumisest Janukovõtšile. Ma kardan, et sama võib teha ka mõni muu piirkond Ida-Ukrainas. See kutsuks esile väga tõsise Ukraina sisekonflikti.
Olen seda meelt, et olukord on tõsine ja Krimmi kriisi eskaleerumine väga tõenäoline. Praegu on raske öelda, kas kriisi eskaleerumise korral sekkuvad ka Vene relvajõud. Aga fakt on see, et me ei saa enam rääkida niisama relvade täristamisest pärast seda, kui Krimmi valitsus on öelnud, et ta allub Janukovõtšile, hõivatud on parlamendihoone ja lennujaamu ning Venemaa lääne sõjaväeringkonnas on tõstetud vägede valmisolekut ning korraldatakse õppusi.
