Eerik-Niiles Kross: eriti huvitab Vene luuret Eesti kommunikatsioon Euroopa Liidu ja NATO-ga
Urmas Paeti ja Catherine Ashtoni telefonikõne lekitamine meediaväljaandes, mis on rahastatud Vene riigieelarvest, ei jäta palju kahtlemisruumi, millise eriteenistuse luureoperatsiooniga on tegemist, tõdes luureekspert Eerik-Niiles Kross.
Krossi sõnul on siiski märkimisväärne, et Venemaa peab infosõda Ukrainas strateegiliselt niivõrd oluliseks ja tehtavaid panuseid niivõrd tähtsaiks, et paljastab ühemõtteliselt oma luuretegevuse Eesti ja EL-i suunal.
Kross märkis, et sarnaseid lekkeid on viimastel kuudel olnud teisigi. Nimelt on sarnasel moel meediasse lastud Leedu, Saksa ja USA diplomaatide telefonikõnede lindistusi.
"Eesti välisministri telefonikõned kuuluvad kahtlemata välisriikide luureteenistuste huviorbiiti," ütles Kross Delfile. "Juba Hermann Simmi juhtumist on meil palju tõendeid selle kohta, et eriti huvitab näiteks Vene luuret Eesti kommunikatsioon Euroopa Liidu ja NATO-ga."
Luure suur saladus
Krossi sõnul on tavaolukorras välisriigi poliitikute kõnede pealtkuulamine iga luureteenistuse suuremaid saladusi.
"Eriti ühe NATO välisministri ja EL-i välisasjade voliniku kommunikatsiooniliin peaks olema Vene luureteenistusele eriti väärtuslik," rääkis Kross. "Kui selle avalikustamise läbi vaenulik luuretegevus ülbelt omaks võetakse ilmselt eesmärgiga võita punkte infosõjas, näitab see mõnes mõttes luuretegevuse metoodika ja dünaamika muutumist."
Kross lisas, et Venemaa on üldse viimasel ajal hakanud pöörama haiglaselt suurt tähelepanu palgalise sotsiaalmeedia, kuulujuttude, võltsingute ja muu taolise abil teostatavale mõjutustegevusele. "Uus reaalsus on saabunud mitte ainult Vene sõjalises, vaid ka luurealases käitumises. Vanad reeglid ei kehti enam," tõdes ta.
Eilse lekke eesmärgiks on esmalt muidugi katse kompromiteerida Ukraina uut valitsust. "Kuulujutte, et Ukraina opositsioon palkas snaiperid iseennast tulistama, et Janukovõtšit kompromiteerida, on levitatud visalt," kõneles Kross ja tõi võrdluse. "See meenutab kangesti Assadi väidet, et Süüria opositsioon gaasitas iseennast, et Süüria valitsust kompromiteerida."
Krossi sõnul ei vasta kindlasti tõele, et Ukraina uus valitsus snaiperiintsidente ei uuriks. "Vastupidi, siseminister Avakov ütles hiljuti, et neil on tõendeid selle kohta, et snaiperid esindasid "mitte-Ukraina" osapoolt konfliktis," viitas Kross. "Usutavasti saab maailm snaiperite poolt sooritatud kuritegude kohta varem või hiljem tõe teada."
Luuretegevuse samasus propagandaga
Krossi sõnul peab Eestile sellest loost meelde jääma mitte kontekstist välja rebitud väited, vaid teadmine, et Venemaa suudab ja kuulab pealt meie poliitikute telefonikõnesid.
"Et nad isegi ei kavatse selle pärast vabandada ja et Venemaa on võtnud maski mitte ainult oma ekspansiivsetelt ambitsioonidelt, vaid ka luuretegevuse samasuselt propagandaga," ütles Kross.
Eesti kaitsepolitsei hakkas uurima, kes ja kuidas kuulas Eesti välisminister Urmas Paeti ja Euroopa Liidu välisteenistuse juhi Catherine Ashtoni telefonikõnet pealt ja selle lindistuse YouTube'i üles riputas.
