Samost: anonüümsed kommentaatorid heidutavad inimesi, kes tahaks arvamust avaldada
Samostiga sama meelt oli Õpetajate Lehe peatoimetaja Kalle Muuli, kelle sõnul ei julge ka õpetajad ja teised haridustöötajad sõna võtta.
"Õpetajad ei taha oma mõtteid avaldada, sest ei soovita endale pahandusi. Ollakse valmis olema anonüümne või üldse mitte arvamust avaldama," rääkis Muuli.
Muuli sõnul pole põhjust arvata, et Eestis on taas saabumas vaikiv ajastu. "Loomulikult pole Eestis vaikiv ajastu, kuid ohumärke võiks suuta ennustada. Kui näiteks Rait Maruste hakkab rääkima, et riigikogu komisjonide töö salastada mitmekümneks aastaks, siis tekitab see muret," sõnas Muuli.
12. märtsil möödub 80 aastat Eesti ajaloo kesksest sündmusest, mida me aeg-ajalt ettevaatlikult meenutame, kuid parema meelega väldime. 12. märtsil 1934 kuulutas peaminister riigivanema ülesannetes Konstantin Päts välja erakorralise seisukorra, piirates sõnavabadust ning lükates edasi valimised.
Rahvas on haige ja vajab seetõttu arstimist ja puhkust, ütles Päts. Sama aasta oktoobris saatis riigipea „koju“ parlamendi ning märtsis 1935 keelas erakondade tegevuse.
Jääb vaid küsida, kui palju lihtsamaks tegi see otsus veidi enam kui viis aastat hiljem nõukogude võimu sisseseadmise. Minevikus saadud kogemused on Eesti riiki pärast iseseisvuse taastamist aidanud õiget teed käia ja vähem ekselda. Just sellepärast vaatame esmaspäeval 10. märtsil tagasi 1934. aastasse ning arutame vaikiva ajastu ja tänase Eesti üle.
Kell 15 Tallinnas Apollo raamatukaupluses Estonia pst 9 vestlevad Arvamusfestivali korraldaja Kristi Liiva, ajaloolane Ivo Juurvee, ajakirjanik Kalle Muuli ja poliitik Anvar Samost.
