Venemaa lükkab omakorda ümber kümme lääne väidetavalt valet Ukraina kohta
Hiljuti pandi USA välisministeeriumi veebilehele üles Venemaa presidendi Vladimir Putini kümme väljamõeldist Ukraina kohta, mis ümber lükati, millele Venemaa annab nüüd vastulöögi ja toob ära kümme lääne väidetavat valet, mille omakorda ümber lükkab.
1. USA väidab, et ei sekku Ukraina siseasjadesse.
Venemaa seisukoht (kommenteerib süstemaatilise analüüsi ja prognooside keskuse president, postsovetliku ruumi ekspertide liiga nõukogu liige Rostislav Ištšenko): USA aseriigisekretär Victoria Nuland, kes väljendas Maidanil jalutades toetust Ukraina opositsiooniliidritele, ütles, et esindab USA-d, mitte iseennast. Ta arutas USA suursaadikuga Ukrainas meetmeid, et nõrgendada Ukraina legitiimsete võimude võimet riigipöördele vastu seista ja suuredada Kiievile survet Euroopa Liidu poolt, ning jagas kohti Ukraina tulevases valitsuses. Nüüd on Kiievisse saabunud juba umbes 300 Ameerika sõjatööstusettevõtete esindajat ja neid saabub jätkuvalt.
2. USA väidab, et Ukrainas on kõik rahulik ja linnade tänavatel valitseb täielik stabiilsus.
Venemaa seisukoht (kommenteerib keegi ajakirjanik Vadim Dolganov Kiievist): Linn on tühi ja inimesed püüavad nii kiiresti, kui võimalik, koju jõuda. Paljud kohvikud ja poed on kinni. Möllab banditism, ennenägematu tänavakuritegevus. Miilits on desorganiseeritud ja istub oma jaoskondades. Elamupiirkondades kogunevad mehed rahvamalevatesse, liiklusinspektoreid tapetakse massiliselt. Samal ajal näitab CNN kauneid propagandakaadreid Kiievist, kuidas kõik on ohutu ja rahulik.
3. USA väidab, et Maidani valitsus on täievoliline ja legitiimne.
Venemaa seisukoht (kommenteerib ajalehe Kijevski Telegraf peatoimetaja, SRÜ, Balti riikide ja Gruusia peatoimetajate klubi liige): Ukraina kogu Maidani-järgne juhtkond ei ole legitiimne ei juriidiliselt ega poliitiliselt. See on moodustatud samasuguste mittelegitiimsete organite mittelegitiimsete ja ebaseaduslike otsuste tulemusena. Ka ülemraada kaotas osaliselt oma legitiimsuse pärast 2004. aasta põhiseaduse taaskehtestamist, sest valiti hoopis teise seaduse alusel. Loomulikult ei ole ka Arseni Jatsenjuki valitsus legitiimne, sest selle poolt hääletas parlament, mida ähvardati jõuga, toimus tõeline poliitiline terror.
4. USA väidab, et Ukrainas valitseb usuvabadus ja religioossed hooned ei ole ohus (sealhulgas Vene õigeusu kiriku hooned).
Venemaa seisukoht (kommenteerib religioossetele teemadele pühendunud ajakirjanik Dmitri Skvortsov): Ei läinud ööpäevagi Janukovõtši kapituleerumisest, kui osa Euromaidani võitlejaid tulid Kiievi Petšerskõi kloostri väravate juurde ning püüdsid veenda munki ukraina pühakoda vabastama. Ülevõtmist takistas ainult meediakära. Veel loetleb Skvortsov hulgaliselt rünnakuid Vene õigeusu kiriku pühakodade ja kloostrite vastu.
5. USA väidab, et Ukraina meedias puudub tsensuur ja seal valitseb täielik sõnavabadus.
Venemaa seisukoht (kommenteerib projekti Izvestija v Ukraine peatoimetaja ning SRÜ, Balti riikide ja Gruusia peatoimetajate klubi liige Janina Sokolovskaja): Uue võimu tulekuga toimusid Ukraina pressis muudatused. Esimesel riiklikul telekanalil edastatakse nüüd opositsiooni kanalit, sama toimub raadios. Riiklik informatsioonipoliitika puudub. Kui varem valitses televisioonis, raadios, trükiajakirjanduses tasakaal, siis nüüd on see kadunud, kuuleme ainult võimumeelseid seisukohti. RIA Novosti korrespondent Andrei Lubenski räägib aga ajakirjanike ründamisest maidanlaste poolt.
6. USA väidab, et sündmused Ukrainas ei ole suunatud Venemaa vastu.
Venemaa seisukoht (kommenteerib politoloog Juri Gorodenko): Ühenduse Parem Sektor juht Dmõtro Jaroš pole kunagi varjanud, et tema juhitud jõu eesmärk on Venemaa hävitamine. Ukraina uus juhtkond ergutab Jaroši organisatsiooni tegevust.
7. USA väidab, et Ukraina venelasi ei ähvarda miski.
Venemaa seisukoht (kommenteerib ajakirjanik ja politoloog Dmitri Džangirov): Kuigi praegu venelasi ja venekeelseid Ukrainas miski otseselt ei ohusta, võib, võttes arvesse, et radikaalsed avaldused ei kutsu esile mingit ametlikku reaktsiooni ja neid ei takistata, järeldada, et keskmise pikkusega ajaperioodi jooksul võib selline oht tekkida. (kommenteerib politoloog Vladimir Kornilov): Praktiliselt kogu Maidan toimus Vene-vastaste ja isegi russofoobsete loosungite all. Uue võimu esimene samm oli seaduse tühistamine, mis andis vene keelele minimaalsed õigused. Kas te kujutate ette, milliste meetoditega Parem Sektor derussifitseerimist läbi viib?
8. USA nõuab rahvusvahelise õiguse normidest ranget kinnipidamist Kiievi Maidani valitsuse suhtes.
Venemaa seisukoht (kommenteerib analüütilise väljaande Revizor peatoimetaja Aleksandr Tšalenko): Valitsuse legitiimsus seisneb praktiliselt vaid selles, et ta hoiab kontrolli all (ja sedagi mitte oma jõududega) pealinna valitsuskvartalit ning kontrollib Maidani relvajõudude abil 300 2012. aastal ülemraadasse valitud saadikut.
9. USA nõuab Vene vägede väljaviimist Krimmist.
Venemaa seisukoht (kommenteerib Krimmi ajalehe Respublika toimetaja Dmitri Žmutski): Vene vägede tegevus Krimmis on stabiilsuse, mitte ebastabiilsuse faktor. Simferopolis parlamendihoone sisehoovis oleks peaaegu alanud oma Maidan. Just see sundis vabariigi juhtkonda pöörduma abipalvega elanike moodustatud omakaitsesalkade ja Venemaa Musta mere laevastiku üksuste poole. Suurem osa Ukraina regioone võib ainult unistada sellisest „destabiliseerimisest“.
10. USA leiab, et Venemaa peab alustama otsedialoogi Maidani valitsusega Kiievis, mida Venemaa ei tunnusta.
Venemaa seisukoht (kommenteerib poliitikateaduste doktor, Donetski rahvusliku ülikooli professor Tatjana Marmazova): Minu arvates kuulub Venemaa selliste üliriikide gruppi nagu Hiina ja seesama USA, kes võivad endale lubada mitte kellegi ees millekski kohustatud olemist peale iseenda rahva. Dialoog tähendaks automaatselt Ukraina praeguse valitsuse tunnustamist, mis seaks kahtlemata ohtu mitte ainult Venemaa ja president Putini maine, vaid oleks tõsine pettumus miljonite ukrainlaste jaoks, kes näevad Venemaa tegevuses oma õiguste kaitsmist.
