„Selle tuumik on Venemaa Põhjalaevastik ning Lääne sõjaväeringkonnast ja FSB-st eraldatud väed. Need moodustavad koos uue käsuliini, millel on sõjaväeringkonna staatus, kuigi see ei ole tingimata uus sõjaväeringkond,“ ütles Rautala Helsingin Sanomatele. „Selle kohta tasub kasutada nimetust jõugrupp või jõugrupeering. Selle ülesanne on kaitsta Venemaa rahvuslikke huve arktilises piirkonnas. See on üsna uus informatsioon.“
Rautala on tegutsenud uurijana Soome riigikaitse kõrgkoolis. Ta on õppinud Venemaa kindralstaabi akadeemias ja teeninud sõjalise esindajana Moskvas.
Rautala hinnangul on uus Vene jõugrupeering tõenäoliselt valmis juba 2015. aastal.
„Sellega on seotud see, et lennukeid tuleb ümber paigutada näiteks Uus-Siberi saartele ja Franz Josephi maale. Ka Novaja Zemlja on olnud kõne all MiG-31-de baasina, aga on leitud, et lennurajad ei ole sellises seisus, et nii saaks teha,“ ütles Rautala.
Jutt käib kokku ligi kümnest põhjapolaarjoonest põhja pool olevast lennuväljast, mis paiknevad Soome piiri ja Beringi väina vahel.
„Need on kõik seotud arktilise piirkonna militariseerimisega, kuigi venelased seda eitavad,“ ütles Rautala.
Venemaa otsustas mõni aasta tagasi asutada Soome naabrusse kaks arktilist brigaadi, mis on täiesti uuelaadsed üksused. Need varustatakse spetsiaalselt arktilisi olusid silmas pidades. Malli on võetud ilmselt Soome ja Norra samasugustest brigaadidest.
Petsamos asuvat motoriseeritud jalaväebrigaadi muudetakse juba täie hooga arktiliseks brigaadiks. Eesmärk on varustada see näiteks samasuguste roomiksõidukitega, mida kasutatakse Soomes, Rootsis ja Norras.
Teise arktilise brigaadi kohta ei ole veel täpsemaid andmeid.
„On räägitud, et see paigutatakse Arhangelskisse. Mul on tugev aimdus, et arktilised brigaadid ja Alakurtti sõjaväebaasi taasavamine on seotud just uue käsuliiniga,“ ütles Rautala.
Uuesti avatav Alakurtti sõjaväebaas asub päris Soome piiri läheduses. Sinna kavatsetakse paigutada 3000 Põhjalaevastiku sõdurit.
Rautala hinnangul ei kujuta Alakurtti baasi avamine ja arktilised brigaadid Soomele ohtu. „Need on mõeldud Kirdeväila suunda.“
Venemaa relvajõudude varustus on suuremas osas veel väga vana.
Rautala sõnul on ta kokku puutunud Vene hinnanguga, mille järgi on vaid 17 protsenti maavägedest eelmise aasta lõpuks saanud moodsa varustuse.
Venemaa on jagatud neljaks sõjaväeringkonnaks, millest igaüks vastutab oma strateegilise suuna eest. Sõjaväeringkondades on kümme armeed.
Neist kaks asuvad Lääne sõjaväeringkonnas.
Venemaa eesmärk on üles ehitada miljonimeheline professionaalne armee. Praegu on endiselt hulgas ka ajateenijaid ja eesmärgiks seatud suurusest on puudu 20 protsenti.
Venemaa tähtsaim väeliik on maavägi. Selle tuumiku moodustavad kiirreageerimisbrigaadid, kuhu kuulub 3500-5000 sõdurit.
Vene maavägedel on juba 85 kiireageerimisbrigaadi, kuid eesmärk on kasvatada nende arv vähemalt 125-ni.
