Prokuratuur Toobalist ja Laasist: poliitilistel eesmärkidel võõra meili lugemine pole sama mis selle tegemine erasuhetes
Riigikogu keskerakondlastest liikmed Priit Toobal ja Lauri Laasi olid pahased, et prokuratuur lõpetas võõra meili lugemise kriminaalasja Andrus Ansipi väimees Erko Londoni suhtes, aga nende suhtes keeldus sama tegemast, kuigi teema oli sama.
Londoni asjas lõpetati tema endise töötaja isikliku e-posti aadressi kontole sisse logimise tõttu algatatud kriminaalmenetlus süüdimõistva otsuseta, kuna London pole kriminaalkorras karistatud ning asjas puudus avalik menetlushuvi ehk kriminaalmenetlus lõpetati oportuniteediga.
Toobali ja Laasi suhtes on käimas kriminaalasi, milles neid kahtlustatakse Ivor Onksioni Hannes Rummu meilikasti sisse murdmisele kihutamises. Kuna kahtlustuse sisu oli sama mis peaministri väimehel, soovisid Toobal ja Laasi, et ka nemad pääseksid oportuniteediga. Süüdi kumbki end ei tunnistanud.
Riigiprokurör neile vastu ei tundnud. Toobal ja Laasi leidsid, et otsus jätta nende suhtes rahuldamata oportuniteedi kohaldamise taotlus on põhiseaduse teadlik rikkumine ning seaduse ebavõrdne kohaldamine.
Juhtiva riigiprokuröri Heili Sepp kommenteeris, et riigiprokuratuur ei lõpetanud Priit Toobali ja Lauri Laasi taotluse alusel kriminaalmenetlust, kuna käesoleval juhul olemas avalik huvi menetluse jätkamiseks.
"Ei saa nõustuda, et P. Toobalile ja L. Laasile on esitatud kahtlustus samadel alustel nagu nende taotluses viidatud juhtumil, kuna sõnumisaladuse rikkumine erasuhete pinnalt või eraõigusliku tööandja poolt ei ole samastatav seadusandliku võimu esindajate poolt poliitilise tegevuse käigus ja avaliku võimu teostamise sfääris toime pandud süütegudega," teatas Sepp.
Prokuratuur on seisukohal, et olukorras, kus kahtlustuse kohaselt on riigikogu liikmed kogunud poliitilise tegevuse käigus teise erakonna liikmete kohta varjatult andmeid, on tegu kuriteoga, mis on toime pandud elusfääris, kus tegutsejate vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus.
"Riigikogu liikmete puhul on tegemist isikutega, kes on valitud üleriiklikel valimistel rahva esindajana põhiseaduslikku institutsiooni koosseisu ning kelle ametialane poliitiline tegevus on seotud seadusandliku võimu teostamisega. Nimetatud põhjustel tuleb arvestada, et riigikogu liikmete poliitilise tegevuse alas toimepandud tegude puhul on toimepanejail kõrgendatud vastutus neile mandaadi andnud kõrgema võimu kandja – rahva - ees. Neil asjaoludel ei ole kriminaalmenetluse lõpetamine prokuratuuri poolt otstarbekuse kaalutlusel avaliku menetlushuvi puudumisel põhjendatud ega võimalik," selgitas Sepp.
