Tegelikult sai see lugu alguse ühest minu heast sõbrannast. Ta on olnud suhtes üle kümne aasta. Nüüdseks, nagu ta ütleb, on kohati tekkinud juba harjumussuhe või siis mugavussuhe, aga teineteist austatakse ja kõik on korras.

Või noh, peaaegu korras. Siinkohal tuleb vist mängu, et sõbranna tahaks noore inimesena rohkem teki all nohistada kui temast 15 aastat vanem mees. Sõbranna tavatseb naljatledes öelda: "Ei jõua ära oodata jõule, et äkki siis... aga ei, siis on ju pere koos. Poole aasta pärast on jaanipäev... aga siis on vorst ja õlu - kes siis enam viitsib."

Eks neil on see teemaks olnud, aga kuidagi jälle ära vaibunud. Mõlemad käivad tööl ja on edukad. Sõbranna ütleski, et eks see "sügelus" kadus ka mõne aastaga ära. Närvilisus läks üle ja elu sai uue rütmi. Ei tekkinud mõtetki kuskilt mujalt vaadata - milleks - suhe ju toimis.

Mõne aja eest sattus ta aga natuke veidrasse olukorda. Käisime seltskonnaga kruiisil, et lõõgastuda, tantsida ja olla heade sõbrannadega. Õhtu edenedes võttis üks kena noormees südame rindu, olles eelnevalt juba pikalt tantsuplatsi ääres piilunud, ja tuli palus sõbranna tantsima. Seal nad siis lõbutsesid, kuni lõpuks kadusid ära.

Ja mis siis välja tuli? Olid nemad pärast toniseerivat tantsu jalutama läinud ja teineteisega veel suhelnud. Mees oli tark, veetlev ja kaine, mis on antud kohtades minu arust suur eelis. Kuidagi olid nad siis tüübi juurde jõudnud, veel väikse dringi teinud ja asi oli süütutest suudlustest natuke edasi läinud.

Sõbranna oli siis tundnud, et võib-olla tõesti on aeg, et tekiks väike seik, mille ta suudab endale andestada. Moosese raamatuski on Lemek mitmenaisepidaja - kui Piiblis sellist asja tehti, kui hull see ikka saab olla?

Hommikul meie juurde tulles ei paistnud sõbranna aga rahuldatud olevat, pigem oli ta nägu nalja täis. Jutu käigus selgus, et kuigi muidu oli tüüp suurepärane - noor, kena, haritud jne - oli tal väike probleem. Nimelt tema see väike sõber ei kannatanud lateksit. Seega oli õhtu lõppenud suhteliselt piinlike ponnistustega, millele sõbranna oli lõpuks käega löönud.

Väidetavalt oli ta saanud oma õppetunni ning ootab edaspidi siiski jõule ja jaanipäeva - ju see oli lihtsalt vajalik meeldetuletus. Hea kõhutäie saime meiegi naerda. Muidugi kahju oli poisist, kellel võib-olla ei lähe kõige paremini, aga eks kõik panid sellest midagi omale kõrva taha.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena