Kuidas teie kommenteerite tänases EPLis olevat lugu katsest osta üks Tallinna linnavolikogu koht?

See küsimus on inimesele, kes seda tegi või katsetas ja keda õnneks linnavolikogus ei ole. Volikogu esimehena loodan ma, et kõik kolleegid on kasutanud üksnes ausaid võtteid.

Kas te tunnete Robert Sadovskit või olete temaga mingil moel kokku puutunud?

Lugesin lehest, et Sadovski on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige, nii et kindlasti tunnevad teda sotsid. Mina pole temaga ühtki sõna vahetanud. Küll olen kokku puutunud selle leheloo teise tegelase Tõnis Bittmaniga, kuid mitte enam pärast seda, kui 27. novembril 2009 oli aukohus otsustanud ta erakonnast välja heita ja ta 30. novembril 2009 ka lahkus.

Kurjategijad oletasid, et Keskerakond oleks valmis maksma selle eest, et Sadovski hääl linnavolikogus endale saada. Kas Keskerakond oleks valmis maksma linnavolikogu hääle eest?

Keskerakond ei kauple ei kapo, prokuratuuri ega kurjategijatega. Kui ajakirjanik levitab oletusi, mis pärinevad ta enda väitel kuritegelikelt allikatelt, siis tuleks võtta seisukoht selliste oletuste levitaja suhtes.

Need olid vastused ajakirjaniku esitatud küsimustele, ja Sadovski-Bittmani loo asjus ei olegi mul muud lisada. Küll aga tabas mind seda lugu lugedes äratundmine, mida ei saa jätta kommentaariks ütlemata.

Ei jää mingit kahtlust, et tegu on järjekordse kapo ja prokuratuuri läbiviidud operatsiooniga, mille eesmärgiks on kahjustada ühe erakonna ja sellega seotud ebamugavate poliitikute mainet. Keskerakonnal puudub vähimgi seos selle kaasusega, mida tänane EPL üle kolme lehekülje siiski püüab välja ponnistada. Sellise loo ilmumine ja just praegu ei ole juhus, vaid teatud organite sihipärane toimetamine.

Mul on värske isiklik kokkupuude inimestega, kes sääraseid asju korraldavad. Ringkonnakohtus sai just lõpu nn kaheksa kuuse kaasus, kus minu isale süü inkrimineerimise kaudu püüti kahjustada mind. Selle loo niidid viisid kaposse ja ühe inimeseni, kes varustab ajakirjanikke muuhulgas selliste materjalidega nagu ka praegune Sadovski kaasus.

Sellised „infooperatsioonid“ saavad teoks eelöeldud eesmärgil, aga tulu saavad neist õhkupaisatud oletuste tiražeerijad. Nii minu isiklik kogemus kui ka EPL tänane lugu on õpikunäide sellest, milliste meetoditega töötavad n-ö sõltumatud uurimisorganid, keda ma üha enam loeksin õigustatuks nimetada repressiivorganiteks, aga ka nende peost sööv n-ö sõltumatu ja uuriv ajakirjanik.

Keskerakonnal ei olnud vaja ei aastal 2013, 2009 või muul ajal muretseda valimistulemuse pärast ja selle parandamiseks mingeid ebaseaduslikke võtteid kasutada. Meie toetus oli sedavõrd ülekaalukas. Küll on see mure olnud pidevalt mõnel teisel erakonnal. Seetõttu võis ka olla tõepõhi versioonil, mis ringles Tallinnas 2009. aasta valimiste ajal: üks eelnimetatud uurimisorgan palganud Tõnis Bittmani, et ta mõjutaks mõningaid kolleege volikogus eesmärgiga kukutada Keskerakond Tallinnas võimult. See oli üks põhjus, miks läksid lahku Bittmani ja Keskerakonna teed. Ma ei ole nii sinisilmne, et arvata, nagu provokaatoreid rohkem poleks.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena