Reps: ukrainlased ootavad välismaailma sõjalist sekkumist
Järjekordsel Ukraina-visiidil viibiv riigikogu keskfraktsiooni liige Mailis Reps vahendas elanike pessimistlikke muljeid: tahetakse rahu, kuid elatakse sõja ootuses.
Reps on käinud nii Ida-Ukrainas, Kiievis kui Lääne-Ukrainas. „Kui ei tule sõjalist konflikti – me Krimmi tagasi ei saa,“ sõnastas Reps arvamuse, mida valdavalt ukrainlastelt kuulis. „Suurem osa elanikest usub, et sõda on vältimatu. Öeldakse, et saame aru Euroopast ja retoorikast, aga Venemaa saab aru ainult jõust. Ollakse veendunud, et Krimm on ainult esimene samm,“ vahendas Reps.
Euroopa sanktsioonide osas ollakse ootuspäraselt pigem pettunud. „Oodatakse välismaailma sõjalist sekkumist, seda on suuresti tunda tavainimese tasandil. Valitseb suur pettumus Euroopa garantide, eriti Budapesti lepingu osas,“ ütles ta.
„Ollakse tõsiselt mures ja sügavalt veendunud, et Venemaa ei piirdu Krimmiga, vaid liigub edasi Odessasse ja kindlasti ka ida poole. Eriti nüüd, mil Ukraina on astunud ametlikke samme Euroopa suunas – arvatakse, et Venemaa ei anna vähemalt osa Ukrainast ära. Valitseb sõjaeelne meeleolu: kõik ütlevad, et tahame rahu, aga suure tõenäosusega me seda ei saa,“ lisas ta.
Kuivõrd usaldavad ukrainlased praegust vahevalitsust? „Rõhutatakse, et tegu on vahevalitsusega, mis peab läbirääkimisi Euroopaga, saab majandusabi, tegeleb korruptsioonivastase võitluse ja reformidega, talle antakse ainult väga kindlad ülesanded,“ tõdes Reps. Ta lisas, et eriti Ida-Ukrainas arvatakse, et tegu pole õige valitsusega. „Nad tahavad saada presidenti, kes neid esindaks, aga Regioonide Partei, kes on aastakümneid nende esindaja parlamendis olnud, on täna väga ebakindel,“ ütles Reps.
Idas Venemaast ei unistata
Ida-Ukraina ja ülejäänud riigi vahel ei jookse lõhe mitte etnilist joont pidi, nagu Venemaa püüab näidata, vaid on pigem regionaalne, poliitiline ja sotsiaalmajanduslik, selgitas Reps. Idaukrainlased muretsevad selle pärast, et koos Janukovõtši ja Regioonide Partei taandamisega kadus riiklikul tasandil nende esindus täielikult. „Nad ei öelnud, et Janukovõtš võeti illegaalselt maha ja on sellega nõus, et parlament ta maha võttis, aga neile ei meeldinud Maidani sündmustel see, et oli hukkunuid ja nad küsivad, et kes meid täna esindab?“ kirjeldas Reps kohalike meeleolu.
Kui Reps Donetskis tuhatkonna meeleavaldajaga kohtus, rääkisid need mitte niivõrd seda, et soovivad kohe Venemaaga ühineda, vaid pigem seda, et varsti ei jää muud üle, sest Kiievis pole enam kedagi, kes neid kuulaks ja esindaks. Samas ei rõhutatud oma rahvuslikku kuuluvust. Mitme Ida-Ukraina ühiskondliku organisatsiooni esindajad rääkisid Repsile, et etnilise diskrimineerimise probleemi Ida-Ukrainas pigem pole, sest keeled on sarnased ja inimesed räägivad mõlemat.
Imporditud agitaatorid ja rändhääletajad
Samal ajal sepitsetakse uut referendumit. „Donetski linnavalitsusest anti mõista, et eksisteerib teatud liikumine kaheksas Ida-Ukraina piirkonnas, et koostada referendum Ukraina jätkumise kohta ja teha ettepanek see ühel ajal välja kuulutada,“ ütles Reps. Ta toonitas, et linnavõimud olid samas kindlad, et õhutajate näol on tegu niinimetatud „vene turistide“ või „imporditud aktivistidega“, mitte kohalikega.
Mis ei tähenda, et neil poleks oma kuulajaskonda. „Pensionid on Ukrainas väiksemad kui Venemaal. Organisatsioonide esindajad arvasid, et neid on umbes 10-12% kohalikest, kes reaalselt kaasa tuleks,“ märkis Reps.
Hiljuti toimunud Krimmi referendumiga seoses räägiti Repsile samuti kurioosseid lugusid. Üks Donetski oligarh ja suure tehaseketi omanik rääkis, kuidas tema tehases asunud valimisjaoskonnas ei kontrollitud referendumil dokumente ega sissekirjutust. „Lihtsalt läksid kohale ja andsid nime ja allkirja. Nähti ka busside kolonne, kes liikusid ühest hääletusjaoskonnast teise. Tema tehase töölised väitsid, et kohalikest nägid nad hääletamas hinnanguliselt mitte üle 25 protsendi,“ rääkis Reps.
