Ross: Eesti tervishoiukulud on kolm korda madalamad kui Euroopa Liidus keskmiselt
Haigekassa juhatuse esimees Tanel Rossi sõnul kulutati Eesti tervishoius 2011. aastal ühe isiku kohta 1303 dollarit, mis on ligi kolm korda vähem kui Euroopa Liidu keskmine, mis oli 3307 dollarit.
"Haigekassa jaoks seisneb Eesti ravikindlustuse korraldamise küsimus selles, kuidas olemasolevat ressurssi ära kasutada selliselt, et kõigile kindlustatule oleks tagatud võrdsed võimalused teenuse saamiseks," selgitas Tanel Ross täna Tallinnas toimunud konverentsil "C-hepatiidi ravi paradigma muutus Eestis – uus ajajärk".
Selleks peavad Rossi sõnul ravimite, meditsiiniseadmete ja teenuste rahatusotsused tuginema meditsiinilisel tõenduspõhisusel, järgima kindlaid ühetaolisi ja läbipaistvaid põhimõtteid.
"Hetkel püüab Eesti järgida maailma terviseorganisatsiooni poolt soovitatud põhimõtet, mille kohaselt tuleb kulutõhusaks lugeda selliseid ravimeetodeid, mille abil lisanduva täiskvaliteetse eluaasta maksumus ei ületa kolmekordset rahvusliku kogutulu aastamäära ühe elaniku kohta. 2013. aasta andmetel on seega jõukohasuse tase umbes 40 000 euro juures," märkis Tanel Ross. "Näiteks Inglismaal peetakse vastuvõetavaks tasemeks 20–30 000 naelsterlingit (24–36 000 eurot)."
"Loomulikult ei ole nimetatud kulutase Eestis ega Inglismaal ainsaks otsustuskriteeriumiks, oluline on näiteks arvestada alternatiivsete ravivõimaluste olemasolu," lausus Ross.
"Kui kulu soovitatavat taset juba tunduvalt ületab, peavad seda tugevamad olema ka põhjendused positiivse rahastamisotsuse korral. Kui nii meditsiinilise tõenduspõhisuse kui kulutõhususe hinnangud on positiivsed, ei saa kõrvale jätta ka aspekti, kas ravimeetodi rahastamiseks kõigile seda eeldatavalt vajavatele patsientidele vahendeid jätkub."
"Haigekassa alustas alates 2014. aastast uue põlvkonna C-hepatiidi viirusevastaste ravimite kompenseerimist,” rääkis Tanel Ross. “Praktiliselt üheaegselt on kaks erinevat ravimifirmat jõudnud efektiivsete ravimite turustamiseni Eestis. Kui varasemate raviskeemide abil sai ca 40-50 protsenti patsientidest viirusevabaks, siis uute raviskeemide efektiivsus on 70-80 protsenti. Taolist efektiivsushüpet ei kohta tänapäeva ravimiarenduses just sageli."
"Haigekassa soodusravimite kuluaruannetest leiab esimesi märke C-viirushepatiidi ravist 2003. aastast, kui kompenseerisime soodusravimina 80-le kindlustatule interferooni kokku 670 000 krooni eest (43 000 eurot),” lisas Tanel Ross. “Need summad on aasta aastalt kasvanud ja ulatuvad viimastel aastatel 2 miljoni euroni. Seoses uute ravimite kompenseerimisega on Haigekassa arvestanud käesolevast aastast selle kulu kahekordistumisega. Usume, et see on hea investeering inimeste tervisesse."
Eestis on hinnanguliselt 20 000 C-hepatiiti nakatunut – seda on ligi kaks korda rohkem kui meil arvatakse olevat HIV positiivseid. Spetsialistide arvates on haigus Eestis nii aladiagnoositud kui ka alaravitud – vaid ca 3-4 protsenti nakatunutest saab vastavat ravi. Umbes 30 protsenti C-hepatiidi põdejatest Eestis on saanud haiguse verekomponentide ülekande käigus enne 1993. aastat, kui C-hepatiiti veel doonorverest ei kontrollitud. C-hepatiidi riskigruppi kuuluvad veel meditsiini- ja päästeteenistuse töötajad, süstivad narkomaanid, hemofiiliahaiged, tätoveeritud ja augustatud inimesed.
