Ametiühingud nõuavad inimlikumat ja odavamat töövõimereformi

Eesti Ametiühingute keskliidu juhatus teatas eilses avalduses, et ei saa käimasolevat töövõimereformi toetada, kuni selles ei ole tehtud olulisi muudatusi inimkesksuse ja rahalise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Avaldus sisaldas viis ettepanekut riigikogule ja valitsusele, kuidas reformiga edasi minna.

Ametiühingute olulisim kriitika on, et reform ei tegele üldse tänase töökeskkonnaga, mis põhjustab igal aastal töövõime kadu tuhandetele töötajatele. „Õige on motiveerida ka täna ja praegu tööandjaid investeerima tervislikesse töötingimustesse, muidu on riigi hilisem kulukas hoolitsus väga võltsi maiguga,“ rõhutas ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson ametiühingute pressiteates.

Peterson ütles veel, et reform näeb lisaks ette uue kuluka töövõime hindamissüsteemi loomist, mis dubleerib analoogset sotsiaalkindlustusameti juures toimivat süsteemi ning on sellega koormaks nii abivajajale kui ka töötukassa rahakotile. Lisaks kulub ametiühingute keskliidu juhatuse arvates sõnul liiga palju raha selle peale, et sundida lootusetus olukorras olevaid inimesi kasututele reisidele maakonnakeskustesse.

„Mitme inimliku muudatusega saaksime reformi muuta tulevastele töötajatele vastuvõetamaks. Tagame sellega inimväärikuse ja hoiame kokku kümneid miljoneid töötukassa raha, millele saab leida palju sisukamat rakendust,“ leidis Peterson.

Samuti on ametiühingud seda meelt, et riik peab reformi rahastamise Euroopa struktuurifondidelt järkjärgult üle võtma juba enne 2020. aastat, et olulised teenused hiljem rahapuudusel ei katkeks. Nii on varem juhtunud mitmete tööturgu puudutanud uuendustega.

Töövõimereformi seaduste pakett ootab riigiasutuste ja mittetulundusühingute ettepanekuid 10. aprillini, mille järel lähevad eelnõud edasi riigikoku. Reform on kuulutatud uue kevadkoalitsiooni üheks peateemaks.

Ametiühingute keskliidu 5 soovitust valitsusele ja riigikogule:

1. Tagada motiveeriva kindlustussüsteemiga piisavad investeeringud tervislikku töökeskkonda vähemalt Euroopa Liidu keskmisel tasemel.

2. Jätta töövõime hindamine sotsiaalkindlustusameti vastutusalasse. Sellega väldime mitme komisjoni läbimist töövõime ja puude tuvastamisel.

3. Sõnastada ümber osalise töövõimega töötu aktiivsusnõue – aktiivne saab olla ka arvuti ja telefoni kaudu sidet pidades või kodus kokkulepitud tegevuskava järgides. Inimesi ei pea jooksutama kord kuus maakonnakeskuste vahet.

4. Säästa eelnevate inimlike muudatustega hinnanguliselt 10-15 miljonit eurot aastas, mis on umbes pool töötukassa oodatavast omakoormusest ja muudab reformi finantsiliselt jätkusuutlikkuks.

5. Kirjutada riigieelarve strateegiasse sisse tööhõivereformiga seotud kulutuste järkjärguline ülevõtmine aastaks 2020.