AINULT DELFIS: Katkend Ansipi dokjutustusest: "Ansip püüdis ikka idast tulnud korraldusi hästi täita"
Delfi avaldab täna teise katkendi raamatust "Andrus Ansip - halva iseloomuga tark poiss". See teos käsitleb Ansipi tegevust nii (üli)koolipäevil, parteiliinis, 1990ndate aastate äris kui üheksa-aastase peaministri karjääri jooksul.
Samal õhtul, mil miilitsad Tartu tänavatel inimesi taga ajasid, viibisid Tarre, Bahmatov ning osakondade juhatajad ja instruktorid EKP Tartu rajoonikomitees.
Tartu rajooni täitevkomitee aseesimehed Robert Närska ja Rein Kuku möödusid esimestest Pälsoni tänava pool seisvatest valvuritest. Seal olid tuletõrjeautod ning kilpide, kumminuiade ja koertega miilitsad. Ühiselamute juures oli tänav tõkestatud. Noored jõudsid täitevkomitee majani ning teiselt poolt hakkasid miilitsad koertega neile vastu tulema.
Kui demonstrandid olid jõudnud vana meditsiinikooli ette, lasid miilitsad koerad rahvale peale. Lapsed hüppasid üle aedade, koerad taga. Täitevkomiteesse naasnud Närska vaatas toimuvat aknast pealt. Siis tuli Ansip tema juurde ja seletas, et miilits ei oska oma tööd teha ega koeri käsutada. Koerad oleks tulnud juba varem lahti lasta. „„See, keda koer on korra näksinud, see enam tänavale ei tule!” Seda lauset ei ole ma siiani unustanud,” nendib Närska.
Sama episoodi ning Närskat ja Ansipit akna juures mäletab ka toonane rajoonikomitee liige, KEKi juhataja Jaak Kalm. Kalm läks täitevkomitee esimehe sekretäri tuppa, mille aknad olid Pälsoni tänava poole. Akna all seisid Ansip ja Närska.
Kalmu väitel teati tollases Tartu rajoonis üsna laialt, et Ansip oli õigustanud koerte ajamist meelt avaldanud inimeste kallale. "Ansip oli teada-tuntud kommunist," räägib Kalm, "tema lause koerte ässitamise kohta tekitas juba järgmisel päeval palju kõneainet. Kõik rääkisid Ansipi ja Närska tülist. Aga Ansip ei vastanud ega selgitanud. Ju tal ei olnud midagi enda õigustuseks öelda. Ta oli üldse sageli vait. Mina temaga õieti tegemist ei teinud – mõttetu väike mutter."
Ka Ansipi otsene alluv, toonane instruktor Niit mäletab, et järgmisel päeval komitee inimesed tagaselja naersid orgosakonna juhatajat.
"Ansip püüdis ikka idast tulnud korraldusi hästi täita. See lastenali, mis ta seal koertega tegi... See oli juba toona kõva kõlakas. Inimesed itsitasid, et mis sel Ansipil oli vaja sinna minna. Mulle anti ka korraldus Vanemuise ringauditooriumis toimuval kõnekoosolekul korda pidada. Mõtlesin, et mis korrapidaja mina enam olen. Niigi sovhoosides kritiseeriti nõukogude korda nagu jõuti. Mina ei sekkunud, aga mu Moskvas õppinud kolleegil tekkis jama isegi ühel koosolekul. Ta pani inimestele südamele, et Moskva suuniseid ja korda tuleb ikka täita. Ent 1980ndate lõpus oli see täiesti lootusetu jutt. Vanemuise ringauditooriumi ma ei läinud. Järgmisel hommikul küsiti, kuidas oli. Ütlesin, et enam-vähem, ja kogu lugu. Aga Ansip oli püüdlik."
Leonhard Puksa, kes Ansipi tööle võttis, kuid ise oli 1988. aasta veebruariks juba EKP Tartu rajoonikomiteest lahkunud, mäletab, et temagi kõrvu jõudis Ansipi lause koertest ja näksimisest. "Kui rajoonikomitees üldse keegi oli sel õhtul kohal, oli see kindlasti Andrus Ansip," märgib Puksa.
Raamatu autoriteks on Ärilehe ajakirjanik Kadri Paas ja Postimehe uuriva toimetuse ajakirjanik Katariina Krjutškova.
