Aasta alguses otsustas riigikogu vähendada erakonna asutamiseks nõutavat liikmete hulka ja valimistel osalemise kautsjonit, samuti karmistati karistusi keelatud annetuse vastuvõtmise eest, laiendati erakondade rahastamise järelevalve komisjoni volitusi ning suurendati valimiskünnise alla jäänud erakondade riigipoolset rahastamist. Märtsis võeti vastu seadusemuudatused, millega kohustatakse parlamenti arutama rahva esitatud petitsioone.
Üks Rahvakogu korraldajatest, e-Riigi Akadeemia programmijuht Liia Hänni peab neist otsustest olulisimaks just petitsiooniõigust. “Ühiskonnale oluliste teemade tõstatamine ei ole enam valitsuse, erakondade ja poliitikute monopol vaid seda saame me kõik kodanikena teha,” ütles ta. “Seadus nõuab, et leiaksime endale vähemalt tuhat mõttekaaslast, aga see ei ole kindlasti üle jõu käiv künnis, arvestades, kui võrgustunud on Eesti ühiskond.”
Rahvakogu olulisimaks tulemuseks peab Vabaühenduste liidus EMSL töötav Urmo Kübar, et sellega näidati Eestis esmakordselt nii suures mahus kätte viis, kuidas ühiskonnale oluliste küsimuste arutellu saab sisukalt kaasata korraga nii huvirühmi, eksperte kui ka avalikkust. “Pärast Rahvakogu ei ole kellelgi õigustust öelda, et sellist asja ei saa teha ning et rahvas ei oleks huvitatud ega suuteline ka keerulistes küsimustes arukalt kaasa rääkima,” ütles ta.
Rahvakogule eelnesid pea aasta jooksul mitmed avalikkuse pahameelt põhjustanud teemad erakondade rahastamisega: 2011. aasta lõpus parlamendiparteide plaan asutada enda juurde riigieelarvest rahastatud nn demokraatia arendamise sihtasutused, ning Silver Meikari ülestunnistus 2012. aasta mais, et ta on annetanud Reformierakonnale partei liidritelt saadud talle tundmatu päritoluga raha.
Novembris toimusid Tallinnas ja Tartus protestimarsid “Aitab valelikust poliitikast!” ning 17 ühiskonnategelase ühispöördumine Harta12, millele järgnevate nädalate jooksul andis toetusallkirja üle 18 000 inimese.
Otsus kombineerida lahenduste leidmiseks arutleva demokraatia ja ühisloome lahendusi sündis presidendi kokku kutsutud koosolekul 21. novembril 2012 Kadrioru jääkeldris, kus osalesid parlamendierakondade, vabaühenduste ja teadlaste esindajad.
Rahvakogu korraldas võrgustik, mille tuumiku moodustasid Eesti Koostöö Kogu, Poliitikauuringute Keskus Praxis, vabaühenduste liit EMSL, Avatud Eesti Fond, e-Riigi Akadeemia, nelja parlamendierakonna ja presidendi kantselei esindajad, lisaks veel mitmeid IT- ja kommunikatsioonispetsialiste.
Jaanuaris 2013 avati veebilehekülg, kus kolme nädala jooksul esitas 2055 inimest kokku ligi 6000 ettepanekut, kuidas muuta erakondade rahastamist ausamaks ja kontrollitavamaks, elavdada erakondade sisest ja vahelist konkurentsi, suurendada valija hääle kaalu valimistel, parandada kodanike osalemisvõimalusi poliitikakujundamises valimiste vahel ning vähendada ebavajalikku politiseeritust ühiskonnas.
Praxise analüütikud koondasid ettepanekud 59 alateemaks, millele veebruaris ja märtsis koostasid õigus- ja ühiskonnateadlastest, ametnikest ja poliitikutest eksperdid esialgse mõjuanalüüsi, prognoosides Eesti ja muu maailma kogemuste põhjal, mida nende elluviimine võiks kaasa tuua.
Märtsis peeti ettepanekute esitajate ja ekspertide osalusel viis teemaseminari, kus hinnati välja pakutud ideede asjakohasust ja mõju probleemide lahendamisel ning valiti 18 olulisemaks peetud küsimust, mis läksid 6. aprillil toimunud arutelupäevale.
Arutelupäeval osales 314 üle Eesti esindusliku juhuvalimiga leitud inimest ehk minimudel Eesti ühiskonnast inimeste soo, vanuse ja elukoha järgi. Umbes kümnestes laudkondades arutati erinevate lahendusvariantide poolt- ja vastuargumente, misjärel valis iga osaleja nende seast enda eelistatuima.
Kokku osales 14 nädalat kestnud Rahvakogu töös umbes 3000 inimest.
