Ants Laaneots: meie poiste häda on see, et nad pole tanke näinud ega saa aru, milleks neid vaja on
Kas olete nõus reservkolonelleitnant Leo Kunnase seisukohaga, et avamaastikul ei saa jalavägi ilma tankideta võidelda?
Üldvägede tegevust lahinguväljal võiks võrrelda orkestriga, kus igal pillirühmal on oma ülesanne. Kui valitseb tasakaal erinevate pillide osas ning muusikud on professionaalid, siis kõlabki orkester hästi. Kui mingid pillid orkestris puuduvad, kannatab sellest kohe esitamise kvaliteet ja sama on ka relvajõududega.
Sõjaväes on igal relvaliigil oma ülesanne ning igal relval on oma head ja vead. Kui räägime soomukitest - olgu nad ratas- või roomiksoomukid - siis põhimõtteliselt on tegu soomustatud transpordivahendiga, et transportida jalaväge lahingupiirkonda või lahingupiirkonnas. Soomuk tagab teatud kaitse selles olevale meeskonnale.
Erinevalt kergemalt soomustatud ja relvastatud soomustransportööridest, on jalaväe lahingumasinad võimelised osalema ka lahingus, kuid teatud piirangutega. CV90 saaks täita mitut ülesannet - olla hästi soomustatud transpordivahend, kus on sees üks jalaväe jagu ning toetada jalastunud jalaväelasi kerge suurtüki ja kuulipilduja tulega.
Kuigi kaitseväe hangitavad jalaväe lahingumasinad saaksid jagu vastase soomukist või jalaväe lahingumasinast, pole nad mõeldud tankidega võitlemiseks. Jalaväe lahingumasin ei lase tanki soomusest läbi ning nõrgema soomuse tõttu on ta tankile kerge saak. Seetõttu ongi vaja, et lahingumasinat toetaks tankid - see on kõik üks ansambel.
Kuidas kommenteerite Scoutspataljoni endise ülema kolonelleitnant Vahur Karuse mõtet, et tankid sobivad stepi- või kõrbelahingusse, kuid meie soodes ja metsades pole nende efektiivsus kõige kõrgem?
Eestis on metsa ja soid umbes 50 protsenti, aga meil on ka piisavalt avamaastikku ja teid, mida pidi soomusüksused saavad liikuda. Mõelge Ida-Virumaa peale - Narva poole minnes on kõik avamaastik.
Tankid on alati olnud parim tankitõrje vahend. Lisaks on tank väga efektiivne jalaväe tuletoetuse ja ka võitlejate moraalse toetuse vahend. Ilma tankide osaluseta pole mõeldav ka edukate vasturünnakute läbiviimine. Kui jalaväelased teavad, et nende selja taga on omad tankid 120 mm suurtükiga, mis hävitavad vastase tanki juba kaugelt, siis on meestel hoopis teine tunne, kui vaid MILANi või tankitõrje granaadiheitjaga vastase tankide vastu minnes.
Eestil on vaja tanke, et õpetada oma sõdureid nende vastu võitlema. Meie poiste häda on selles, et nad on tanke ainult eemalt näinud ega saa aru, milleks neid vaja on ja kuidas neid lahingus kasutatakse. Väide, nagu oleks tankide hooldus ja käigus hoidmine liiga kallis ja võrdub vaat, et lennukite omaga, on absurd.
Milline on Vene armee võimekus?
Teame, et vastasel on soomusmasinaid rohkem kui tarvis. Nendega võitlemiseks on vaja ka võimsaid relvi.
Kaitseväe juhataja kindral Terras on öelnud, et Eesti võiks liitlastega arutada eelpositsioneeritud tankiüksuste teemat. Kas mõne teise NATO riigi Eestis asuv tankiüksus täidaks tühimiku, mis jääb Pasi XA-180 ja XA-188 soomustransportööride ning CV9035NL jalaväe lahingumasinate kõrvale?
Meie julgeolekuolukorras on väga tähtis, et siin oleks mõne NATO suurriigi üksus või eelpositsioneerimislaod. Kui tehnika ja varustus on Eestis juba olemas, siis saab siia lennukiga mehi tuua vaid loetud tundidega.
Seda süsteemi kasutati laialdaselt Külma sõja ajal, kui Euroopas olid tervete diviiside eelpositsioneerimislaod. Külma sõja perioodil olid viimased NATOs laialt levinud. USAl olid mitme diviisi eelpositsioneerimislaod Euroopas. Mehed olid muidu USAs baasis, aga kui oli vaja, pandi nad lennukisse ja toodi mitte päevade, vaid tundide jooksul Europasse.
Sündmused Ukrainas olid üllatuseks ka NATOle. Praegu pole veel keegi valmis midagi peale lennukite siia tooma, asi on alles otsustamise tasemel. Kui me räägime üksuste või varustuse siia toomisest, siis peab ju olema valmis ka koht, kuhu nad tuua. Kus on linnakud? Kus on laod?
Teine asi, mis nõuab aega, on raha. Paljude NATO riikide kaitse-eelarveid on juba aastaid kärbitud, selle aasta eelarve on töös. Vaevalt, et keegi soovib suuri täiendavaid kulutusi relvajõududele.
Seetõttu võime tõsiselt rääkida NATO kohalolu olulisest suurenemisest Balti riikides alles järgmisel aastal, ehk pärast seda, kui NATO riigid on oma 2014. aasta eelarved planeerinud ja arvestanud ka Balti riike puudutavaid sõjalisi kulutusi.
Tõsi, protsessi võib kiirendada see, kui oht Idast järsult suureneb. Kui Moskva saavutab Ukrainas edu, siis on meil õigus NATOlt nõuda, et saatke mingid üksused siia.
