Kui varem suunas Venemaa suured ressursid Läti poliitilise õhkkonna ja Euroopa Liidu eesistumiseks ettevalmistuste tegemise uurimisele, siis nüüd on Venemaa huvitatud tavalistest inimestest, vahendab Läti Delfi.
„Nad uurivad ühiskondlikke mõtteid, meie meediaruumi, küsitlevad inimesi, kes ületavad piiri, esitavad neile konkreetseid küsimusi. Näiteks Krimmi annekteerimise kohta, Venemaa poliitika kohta. Teisisõnu, uurivad, kui kaugele võib minna,“ ütles TV3-le Läti endine president Valdis Zatlers, kes juhib seimi riigikaitsekomisjoni.
Venemaa president Vladimir Putin ütles hiljuti, et enne Krimmi annekteerimist viidi Krimmis läbi sotsioloogilised küsitlused, mis näitasid, et 80 protsenti krimlastest soovis Venemaaga ühineda.
Statistika järgi vaatavad Läti piiriäärsete piirkondade elanikud Vene ja Valgevene telekanaleid, mitte Läti omi.
„Inimeste kõrvad on häälestatud Vene propagandale eriti nende isiklike majanduslike ja sotsiaalsete probleemide tõttu. Ei tuleks mõelda mitte ainult selle propaganda, vaid ka Latgale probleemide peale,“ ütles Riia Ida-Euroopa poliitika keskuse ekspert Andis Kudors.
