Osa sotside "demokraatiapaketi" seaduseelnõudest saadetakse esimesele lugemisele
Põhiseaduskomisjon arutas mitmeid sotsiaaldemokraatide poolt algatatud nn "demokraatiapaketi" eelnõusid. Komisjon oli enamiku ideedega päri.
Seadusemuudatuse järgi osutuks üksikkandidaat valituks ka siis, kui ta kogus vähemalt 75 protsenti lihtkvoodist. Kehtiva riigikogu valimise seaduse järgi peavad üksikkandidaadid koguma parlamenti pääsuks alati täis lihtkvoodi ehk teatud kindla protsendi hääli vastavast valimisringkonnast.
"Kuigi see muudatus puudutab väga kitsast ringi, on tema väärtus põhimõttes, et valimised toimuksid kõikidele osalistele võrdsetel tingimustel," ütles põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste.
Muudatus vabastaks ka kautsjoni tasumisest need erakonnad, mille asutamisest ei ole möödunud neli aastat. Riigikogu valimistel tuli seni iga kandidaadi eest tasuda kautsjon, mille suuruseks on kahekordne kuupalga alammäär ning mis tagastatakse, kui kandidaat osutub valituks või saab valimisringkonnas hääli vähemalt poole lihtkvoodi ulatuses või kui erakonna kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest.
Põhiseaduskomisjoni liige ja seadusemuudatuste algataja Indrek Saar rõhutas, et muudatuste eesmärgiks on hõlbustada uute tegijate tulemist poliitikasse ja seeläbi elavdada poliitilist konkurentsi.
Valimiskünnise alandamist ei pooldatud
Samas ei pooldanud põhiseaduskomisjon valimiskünnise alandamist praeguselt viielt protsendilt neljale ning kompensatsioonimandaatide jaotamisel parteisisese paremusjärjestuse kaotamist, mis olid samuti eelnõus välja pakutud.
Komisjon otsustas Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu saata muudetud kujul 24. aprillil Riigikogu täiskogusse esimesele lugemisele ettepanekuga eelnõu esimene lugemine lõpetada.
Poliitmaastiku avardamise ideed kiitnud põhiseaduskomisjoni liige Priit Toobal leidis, et kautsjoni maksmise võiks asendada 1000 toetusallkirja kogumisega.
Samuti käsitleti komisjonis erakonnaseaduse täiendamise eelnõu, mille järgi saaks valimiskampaaniate maksumust piirata 500 000 euroga ning mille esimene lugemine tuleb täiskogus 22. aprillil. Komisjoni liikmed tõstatasid probleemi, et kõikvõimaliku valimisreklaami maksumust on väga raske hinnata ning riik võib selle piirangu kontrollimisel hätta jääda. Lisaks arvati, et selline muudatus suunaks otsima kõrvalteid piirsummast möödapääsemiseks. Arutleti, et riik võiks näiteks seada vabalevikanalitele ajalise piirangu ja välireklaamidele suurusepiirangu.
"Avaldan lootust, et neid eelnõusid, mille osas langetati otsus esimene lugemine lõpetada, ei panda komisjonis sahtlisse, vaid otsitakse sisulisi teid probleemide lahendamiseks," lausus põhiseaduskomisjoni liige Andres Herkel.
"Kui reklaami mahupiirangud on tõhusamad kui valimiskampaania kuludele lae seadmine, siis tuleb probleem ka konkreetselt läbi töötada ja vastavad mahupiirangud esimese ja teise lugemise vahel eelnõule lisada," lisas ta.
