Lugeja küsib: mis õigusega keelab riik suitsuvaba tubakatoote edasitoimetamist Eestisse?
Eelmise aasta alguses otsustasin katsetada e-sigaretti. Nii ka minu sõbrad. Tegime aasta lõpuni iseenda peal inimkatseid sobivate vahendite ja vedelike leidmiseks ning olengi suitsuvaba. Ütleme, et peaaegu. Kui looduses e-sigareti patarei tühjaks läheb ja isu harjunud tegevuse järele suureks kasvab, olen mõnelt sõbralt selle sigareti küsinud, kuid üldiselt olen suitsuvaba.
Üks minu sõpradest suitsetab edasi, üks jättis täiesti maha, kaks on täielikult e-sigaretile üle läinud ja üks tõmbab e-suitsule lisaks vahel ka mõne päris sigareti. Kokkuvõttes on areng positiivne - meile positiivne, kuna me tunneme ilma pigi ja tõrvata end palju paremini - aga riigi maksusüsteemile mitte nii väga. Riigil jääb ju hulk aktsiisi ning käibemaksu saamata.
Kui ma enne ostsin Eestist sigarette kusagil 150 euro väärtuses kuus, siis nüüd ma ei osta üldse. Üksnes naisele vahel paar pakki, aga temagi on juba asunud e-sigaretti proovima. Ostan läbi interneti, sest seal on suurem valik, sobivam kaup, ja mis kõike olulisem: kaks kuni kolm korda odavam kui Eesti jaemüügis. Kulutan kuus kusagil 30-40 eurot, aga ega riik loll pole - tema teab, kuidas rahvast nöörida ja maksuraha kätte saada.
Usinad ametnikud teevad tööd, lasevad end jaemüüjatel lobistada ja nuputavadki välja: keelame e-sigarettide ja vedeliku Euroopa Liidust ostmise ära! Või õigemini keelame suitsuvaba tubakatoote edasitoimetamise Eestisse posti teel või muul samalaadsel viisil, sest ostmist ära keelata ei saa, kui ametlikult müüakse. See "muu viis" on kullerteenus.
Usin ametnik oli välja uurinud või jaemüügifirmad talle kõrva sosistanud, et internetist ostetud kaup toimetatakse kohale posti või kulleriga. JOKK? Vormiliselt pole ju keelatud osta? Silmakesed lõid ametnikul särama – heureka! Ja ta kirjutas "TUBAKASEADUSE, REKLAAMISEADUSE NING ALKOHOLI-, TUBAKA-, KÜTUSE- JA ELEKTRIAKTSIISI SEADUSE MUUTMISE SEADUSE" parandusse §24 uue lõike, mis ütleb, et Eestis on keelatud selline riigivaenulik tegevus nagu paki saamine lubatud kaubaga.
Ametnik lisab seaduse seletuskirja korraliku annuse retoorikat, küsitavaid vihjeid, ja osutab mõnele riigile, öeldes, et: "Tema tegi ka!" Ostke aga oma kraami Eestist ja siis saab riik maksu ning kaupmees on õnnelik. Rahva rahakoti tervisele ei mõtle keegi. Ja kui mõtlevad, siis seda, kuidas sealt veel viimast kätte saada.
Tundes natuke Euroliidu põhimõtteid ja mäletades Euroliiduga liitumiseks läbiviidud kampaaniaid, tekib mul aga küsimus, et kas selle ametniku tegevus ikka on seaduspärane või mitte. Kas see pole mitte kaupade vaba liikumise ja konkurentsivabaduse piiramine? Sest kaubad, mis korra on juba õiguslikult sisenenud EL-i siseturule või on liidus toodetud, võivad siseturul vabalt liikuda.
Liikmesriikide vahel on keelatud ekspordi- ja impordimaksud ning kõik samaväärse toimega maksud, samuti kõik koguselised impordi- ja ekspordipiirangud ning samaväärsed meetmed. Põhimõtteliselt on keelatud kõik kaubandusreeglid, mis takistavad kaupade vaba liikumist kaudselt või otseselt, või on tegelikult või potentsiaalselt koguseliste piirangutega samaväärse toimega meetmed. (Euroliidu kohtulahend Dassonville 1974)
Ametnik ilmselt ei mõtle inimese seisukohalt, sest ta on ametnik ja peab mõtlema ameti seisukohalt. Mina ei taha suitsetada ja aurutamine asendab seda piisavalt. Paraku peab võib-olla uuesti suitsetamist alustama, sest riik tahab maksu ja kaupmees nutsu.
Sõbrad e-suitsetajad ja toetajad, ütleme välja oma arvamuse selle seaduseelnõu lõike kohta. Ütleme sellele: "Ei!"
