Lugeja: kohati tundub, et maal on inimesed ettevõtlikumad ja elurõõmsamad kui linnas
Ise pean seda luksuseks, et nad on võtnud ette sellise suure elumuutuse, leidnud omale töö või on võimaluse kaugtööks. Siiani on nad oma valikutega rahule jäänud. Elutempo ja keskkond pidid olema inimesõbralikumad kui närvilises linnaelus.
Ja tegelikult, ega nad seal millestki puudust küll ei tunne. Väga paljud ettevõtlikud inimesed on loonud külaseltse, korrastanud nn rahvamajasid või kokkusaamiskohti. Tegutseb kohalik taidlejate grupp, harrastusteater ja nii edasi. Kohati tundub, et inimesed on ettevõtlikumad ja elurõõmsamad kui linnas.
Eile üht sõbrannat Otepää lähistel külastades sain aru, et tegelikult on neil paljugi, mis on mõnusam kui minul linnas. Nimelt sai autosse visatud ka jalgrattad ja siis Otepää vahel sõidetud nii mööda kergliiklusteed kui ka metsavaheteesid. No tõesti: milline keskkond, milline loodus ja kui sõbralikud inimesed!
Täna hommikul, kui linnas läksin jooksma, siis olin natuke mossis. On küll siin tee äärde tehtud rada, aga see pole pooltki sellest, mida ma eile nägin. Eilne kogemus ütleb, et seal võikski sportima jääda, nii puhkab vaim ja keha saab koormust.
Mäletan, et eelmine suvi võttis üks üdini linnainimestest koosnev paar omale kodulinnud, paar lammast ja kitse. Järgmiseks meisterdati pudulojustele aedikud. Jagati teadmisi ja kogemusi, kuidas nendega talitada -- tegelikult oli väga lõbus! Ja praegu võib öelda, et kõik loomad on veel elus.
Vahel on tõesti nii, et tekib tahtmine kellelegi külla minna, lobiseda. Võtad telefoni ja vaatad: tema elab maal, tema ka. Aga natuke rohkem planeerimist ja saab neidki külastada, seda hinnalisem see aeg on ja tegelikult on tore näha elujõust pakatavaid inimesi, kes on oma valitud teega ülimalt rahul.
Ka ise olen maalt pärit ja tegelikult lapsena oli seal väga mõnus elada. Kes teab, ehk on võimalik millalgi jälle sinna asuda...
