Liikumispuudega inimesed: uus seadus kulutab euroraha, kuid vaatab peamistest probleemidest mööda
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu (ELIL) hinnangul valmistub riik plaanitava reformiga kulutama suurt hulka euroraha puudega inimeste töövõime hindamiseks, kuid mööda vaadatakse põhiküsimustest.
Riik on nõus kulutama suure summa raha inimeste töövõime hindamiseks ja töötukassas toimuvateks nõustamisteks, kuid liikumispuudega inimestel on peamiseks probleemiks tööl käimiseks vajalike teenuste vähesus ja nende kättesaadavus ning raha, mis kompenseeriks nende tegelikke puudest tulenevaid lisakulutusi, leiti täna toimunud liidu üritusel.
"Reform ei plaani praegusel kujul teha kumbagi," ütles ajakirjanik ja telesaate "Puutepunkt" produtsent Tiina Kangro. "Sotsiaalteenused on endiselt jäetud omavalitsuste õlgadele, puudega inimeste sissetulek aga töövõimetoetusele üleminekul hoopis väheneb."
"Puudetoetust, mida oleks alternatiivina tarvis olulisel määral tõsta, ei peeta aga üldse reformiga seotuks ning nii võime selle reformiga sattuda vihma käest räästa alla," tõdes Kangro.
Väitlusest selgus, et ELIL ei toeta töövõimetuspensioni asendamist töövõimetoetusega, mida hakatakse vähendama sõltuvalt sissetulekust.
ELILi arvates ei toeta selline lähenemine puudega inimeste aktiivsust tööturul. Tänane töövõimetuspension kulub liikumispuudega inimestel suuresti töölkäimisega seotud kuludele, valdavalt invatranspordi ja isikliku abistaja teenuse eest tasumisele.
Puudega inimesed saavad "karistada"
Reformiga saavad "karistada" puudega inimesed, kes on ennast harinud, töötavad pühendunult ja soovivad teha karjääri. Reformi käigus peavad edukad liikumispuudega inimesed hakkama täies mahus tasuma teenuste eest, mis on vältimatud, st puudest tulenevad.
Mittetöötavad liikumispuudega inimesed on jäänud pensionist elama enamasti seetõttu, et nad pole leidnud sobivat ja jõukohast tööd ning elavad "vales vallas", kus omavalitsusel ei ole võimalust või tahet osutada teenuseid, mida on vaja puudega inimesel tööl käimiseks.
"Osalise töövõimega inimene ei suuda tervisekahjustuse tõttu töötada samaväärselt terve inimesega. Seega saab oletada, et osaline töövõime eeldab sageli töötamist osalise tööajaga," rääkis ELILi juhatuse esimees Indrek Tarand.
"Kas ja kuidas kavatsetakse motiveerida või kohustada tööandjat võtma tööle osalise tööajaga töötajaid ning pakkuma paindlikku tööaega või kaugtööd?" küsis eurosaadik.
Sotsiaalminister Helmen Kütt rõhutas, et töövõimereform seab esikohale vähenenud töövõimega inimeste vajadused.
"Uus süsteem muutub inimesekesksemaks. Hinnatakse iga inimese konkreetseid vajadusi, võimalusi ja soove. Sellest lähtudes pakutakse just talle vajalikke teenuseid, abivahendeid ja nõustamist," kinnitas minister. "Kui tööandja võtab tööle vähenenud töövõimega inimese, aitame kohandada töökohta tulevase töötaja vajadustele vastavaks."
Puudega inimesi on Eestis rohkem kui 10 kümme protsenti elanikkonnast ehk 140 572 inimest. Neist liikumispuudega on 42 774 inimest.
