Ahto Lobjakas Läti Televisioonile: Läti president on nagu tühi tool, Ilvest peetakse reaalsusega kontakti kaotanuks
Poliitikaanalüütik ja kolumnist Ahto Lobjakas ütles Läti Televisioonile, et Läti president Andris Bērziņš näeb Balti riikide laua taga välja nagu tühi tool, Eesti presidenti Toomas Hendrik Ilvest peetakse aga Lobjaka sõnul paindumatuks, ebasõbralikuks ja reaalsusega kontakti kaotanuks.
Lätis on viimasel ajal tekkinud diskussioon presidendi rolli üle riigi esindajana ja eestkõnelejana. Ligi 400 Läti kultuuritegelast ja muud tuntud inimest kirjutas märtsi lõpus alla avalikule kirjale president Bērziņšile, milles kutsutakse teda üles hindama oma sobivust sellele ametikohale. Allakirjutanute arvates ei esinda riigipea Läti rahva huve.
„Meil on häbi, et meie huve esindavad teiste riikide esimesed isikud – Eesti president Toomas Hendrik Ilves, Leedu president Dalia Grybauskaitė ja USA president Barack Obama. Meie oma president ajab aga avalikkuse ees segast juttu, ei formuleeri oma seisukohta, ei kinnita võimet ega soovi Läti rahvast otsustavatel hetkedel juhtida. Ta on valmis võtma Riia lossis vastu agressorit, inimõiguste rikkujat, Vene impeeriumi isehakanud taastajat Vladimir Putinit,“ öeldi kirjas.
„Kui võrrelda Dalia Grybaukaitė ja Toomas Hendrik Ilvese väljapaistvusega, on ilmselge, et Läti president näeb Balti riikide laua taga välja peaaegu nagu tühi tool. Ma arvan, et ta on väljaspool Lätit praktiliselt tundmatu,“ ütles Lobjakas LTV saatele „De facto“ Läti Delfi vahendusel.
Lätlaste vaimustus Ilvese suhtes on aga suuremale osale eestlastest arusaamatu. Lobjakat paneb see imestama: „Eestis näidatakse meie presidenti sageli paindumatu, ebasõbraliku ja reaalsusega kontakti kaotanuna. Ja eesti keelt ei räägi ta ka päris vabalt.“
Lobjaka hinnangul on kõige paremas olukorras Balti riikide presidentidest Grybauskaitė, kes on nii rahvusvaheliselt tuntud kui ka suudab otse ja ilma varem koostatud stsenaariumita Leedu ühiskonnaga suhelda.
Vilniuse ülikooli rahvusvaheliste suhete ja poliitikateaduste instituudi direktor Ramūnas Vilpišauskas leiab, et Balti riikide presidente on keeruline võrrelda. Kõik püüavad tegutseda nendes suundades, kus tunnevad enesel olevat kõige rohkem võimalusi eesmärkide saavutamiseks. Ilves on tihedalt seotud USA juhtidega. Grybauskaitė keskendub Euroopa Liidule ja näiteks Saksamaale. Läti president ja tema nõunikud alles püüavad oma nišši leida.
Balti rahvusvahelise akadeemia politoloog Mihhail Rodin leiab, et igal presidendil on oma tugevad ja nõrgad küljed. „Vaatamata oma intellektuaalsetele annetele ei hakka Ilves kunagi sõlmima mingeid laiaulatuslikke diplomaatilisi kompromisse ei Euroopa ega Venemaaga. See ei ole lihtsalt tema profiil. Ta meeldib väga intellektuaalsele publikule, sest oskab viidata erinevatele õigetele autoritele jne. Grybauskaitė on kahtlemata kõige tugevam, aga ta on valitud rahva poolt ja selle poolest ka erinev. Bērziņš on selline, nagu on,“ ütles Rodin.
Kõigi kolme riigi politoloogid tunnistasid, et Bērziņš ei ole rahvusvaheliselt märgatav. Selles osas on absoluutne liider Grybauskaitė.
