Kaitse all olevad metsised saavad raadiosaatjad
Tartu ülikooli, Maaülikooli ja ornitoloogiaühingu teadlaste koostöös ellu viidav ja RMK rahastatav kompleksuuring koosneb kolmest osast: telemeetriauuringust, kiskjauuringust ja taastamisuuringust. Teadusprojekti juhi Asko Lõhmuse sõnul on eesmärk saada teada, miks metsiste arvukus Eestis hoolimata rangest kaitsest jätkuvalt langeb ning kuidas seda peatada või parandada. “Eeldatavasti annab projekt ka laiema pildi metsisega samadel aladel elavatest haruldastest ja ohustatud liikidest,” lisas Lõhmus.
Telemeetriauuringu käigus märgistatakse metsisekuked ja -kanad raadiosaatjatega. “Lindude liikumisteede analüüs peab andma täpsemat infot selle kohta, millistes elupaikades metsised eri aastaaegadel paiknevad,” kirjeldas telemeetriauuringut läbi viiva ornitoloogiaühingu ekspert Ivar Ojaste. “Esimese metsisekana püüdsime kinni ja varustasime raadiosaatjaga vahetult enne munadepühi, 17. aprillil Soomaal.” Kokku loodetakse sarnaselt luubi alla võtta kuni 16 linnu liikumine.
Samaaegselt viivad Tartu Ülikooli teadlased läbi kiskjauuringut, millega kogutakse infot selle kohta, kas metssead ja kiskjad koonduvad metsiste elupaikade juurde ning mil moel nad neid reaalselt ohustavad. Uuringu käigus analüüsitakse metssea ja kiskjate väljaheiteid, et geenimaterjali põhjal teha kindlaks looma liik ja tema poolt söödud linnu liik.
Taastamisuuringu fookus on raiete ja kuivenduse mõju metsistele ning see sisaldab eksperimenti, kus püütakse teadaolevaid mängupaiku ümbritsevatel aladel elupaiga omadusi muuta ning kvaliteetseid elupaiku taastada. Uuritakse kolme tüüpi raiete ja veerežiimi taastamise kombinatsioone, et leida, milline taastamisviis – kui üldse – on neist metsise jaoks optimaalne. Raietöödega alustatakse selle aasta sügisel. Taastamisuuringut viivad ellu Tartu ülikooli ja Maaülikooli teadlased.
Metsis on Eesti üks suursugusemaid linde, kelle arvukus on viimastel aastakümnetel oluliselt vähenenud hoolimata tõsiasjast, et lindude kaitse on range ja moodustatud on ulatuslikke kaitsealasid. Viimaste kogutud andmete põhjal on Eesti metsiseasurkonda jäänud 1100–1200 mängivat isaslindu. 1960ndatega võrreldes on arvukuse langus enam kui viiekordne ja selle põhjal on prognoositud liigi hävimist Eestis juba käesoleva sajandi jooksul.
Uuringut rahastab 308 576 euroga RMK, projekti juhib Asko Lõhmus Tartu Ülikoolist. RMK alustas sihipärase teadustegevuse toetamisega aastal 2008, kui kutsus kokku tippteadlastest koosneva teadusnõukogu ja asus rahastama säästvat metsandust ja looduskaitset toetavaid rakendusuuringuid. Aastateks 2008-2014 on teadustegevusele eraldatud 1,3 miljonit eurot, praeguseks on toetatud 11 uurimisprojekti.
