USA allikate teatel on Saksamaa aidanud Venemaal sõjaks valmistuda
Mõne viimase aasta jooksul on NATO aidanud teha Venemaa relvajõududes revolutsioonilisi uuendusi. Nüüd on esile kerkinud küsimused Saksamaa kaitsetööstusettevõtte Rheinmetall kohta, mis on Vene armeed välja õpetanud, kirjutab USA väljaanne Daily Beast.
Näiteks 2011. aastal kirjutas Rheinmetall alla 140 miljoni dollari suurusele lepingule lahingusimulatsiooni keskuse ehitamiseks Edela-Venemaale Mulinosse, eesmärgiga välja õpetada 30 000 Vene lahingusõdurit aastas. Kuigi see objekt pidi ametlikult valmis saama alles hiljem sel aastal, usuvad USA ametnikud, et Saksamaa on Vene vägesid aastaid välja õpetanud, kirjutab Daily Beast.
Rheinmetall kaitses seda projekti isegi pärast sissetungi Krimmi, kuni Saksamaa valitsus selle eelmise kuu lõpus viimaks lõpetas. Paljud USA valitsuses seda teemat jälginud ei ole aga rahul sellega, kuidas Saksamaa on toiminud ning tunnevad muret, et osa väljaõppest on antud just sellistele erivägedele, mis tegutsevad nüüd Ukrainas ja selle ümber.
„On kahetsusväärne, et Saksa firmad toetasid otseselt ja õpetasid välja Vene sõjaväelasi isegi Ukraina-vastaste rünnakute ajal,“ ütles USA senati vanemnõunik Daily Beastile. „USA valitsus peaks kutsuma meie NATO liitlasi üles peatama praegusel hetkel kõik sõjalised sidemed Venemaaga, kuni venelased lahkuvad Ukrainast, sealhulgas Krimmist.“
USA kongressi uuringuteenistuse andmetel oli Rheinmetalli partner selles tehingus Vene riiklik ettevõte Oboronservis. Väljaõppekeskus, mis on projekteeritud Saksa Bundeswehris kasutusel oleva eeskujul, pidi olema kõige arenenum seda tüüpi süsteem maailmas. Rheinmetall nägi seda projekti sissejuhatusena mitmetele teistele projektidele Venemaa relvajõudude moderniseerimisplaanide valguses.
USA ametnikud väljendavad eraviisiliselt viha ja pettumust Saksamaa koostöö üle Venemaa relvajõududega. Kuigi kindlaid tõendeid on keeruline leida, on need ametnikud märganud Vene vägede, eriti erivägede radikaalset uuenemist pärast seda, kui neid viimati 2008. aastal Gruusias tegevuses nähti. USA ametnikud usuvad, et Saksa väljaõppest on viimastel aastatel osa saanud Venemaa relvajõudude kindralstaabi luure peavalitsuse (GRU) spetsnaz ehk eriväed, mida nähti eraldusmärkideta Krimmis ja mis tekitavad nüüd probleeme Ida-Ukrainas.
„Inimesed on marus,“ ütles üks USA luureametnik Daily Beastile. „Pentagonis räägitakse, et väljaõpe, mida nad pakkusid, läks spetsnazile.“
Rheinmetall ei vastanud kommentaarisoovile.
Venemaal on NATO riikidega tihedad majandussidemed, eriti Saksamaaga. Mõnedel hinnangutel eksportis Saksamaa 2013. aastal Venemaale ligi 50 miljardi dollari eest kaupu. Kümned, kui mitte sajad tuhanded Saksa töökohad sõltuvad kaubandusest Venemaaga.
Washingtonis näevad mõned Rheinmetalli lepingut vaid ühe näitena mitmetest NATO riikidest, kes tormasid sõlmima Venemaaga tulutoovaid sõjalisi lepinguid pärast USA presidendi Barack Obama „taaskäivitamispoliitika“ väljakuulutamist. USA seadusandjad on püüdnud peatada Prantsuse dessantlaevade Mistral müüki Venemaale. Mõnedele ei meeldi ka Itaalia soomukite Lynx müümine Venemaale.
Raportite järgi on Venemaa sõjalistel üksustel nii Ukrainas kui ka Ukraina idapiiridel tuttuued sidevahendid, kuulivestid, käsirelvad ja laskemoon. See annab neile Ukraina relvajõudude ees tohutu taktikalise eelise.
USA staabiülemate komitee strateegiliste plaanide ja poliitika direktor viitseadmiral Frank Pandolfe ütles sel kuul avalikul esinemisel kongressi ees, et Venemaa on viimastel aastatel loonud regionaalsed väejuhatused, mis koordineerivad ja sünkroniseerivad planeerimist, eri väeliikide tegevust, vägede liikumist, luuretoetust ja üksuste taktikalist kasutamist etteteatamata lahinguvalmiduse kontrollimistel.
Pandolfe ütles, et Venemaa on pannud suurema rõhu erivägede kasutamisele ning informatsiooni- ja kübersõjale. Ekspertide sõnul on Venemaa sõjaline doktriin viimaste aastatega dramaatiliselt muutunud.
Venelased on muutnud oma doktriini nii, et see ei peegeldaks enam konventsionaalse sõja ohtu, vaid Venemaa vajadust kaitsta vene elanikkonda ebastabiilsetes riikides, mis langevad „lääne agressiooni“ ohvriks.