"Tööta Tallinnas, jää Eestisse!" kampaania maksis 100 000 eurot
Summas kajastub lisaks klippidele ka reklaamplakatite ja veebireklaami hind. Üleeile registreeriti aga leping produktsioonifirmaga Tuisk OÜ, mis toodab veel kaks kampaaniat tutvustavat teleklippi. Linnavalitsuse avalike suhete juht Ain Saarna ütles, et tegu on jätkukampaaniaga.
Ühtegi klippi pole seni eetrisse läinud, aga need peaks lähiajal ilmuma TV3-e, Kanal 2-te ja Tallinna TV-sse. Lisaks on linnal plaanis korraldada veel üks laine teavituskampaaniat, mis kutsub inimesi üles end tallinlaseks registreerima.
"Seni, kuni omavalitsuste finantseerimine on nagu ta on, on kõik omavalitsused huvitatud töökate ja vahvate inimeste endale saamisest," põhjendas Saarna kampaaniaid linnavalitsuse pressikonverentsil.
Abilinnapea Arvo Sarapuu sõnul on oluline, et kampaania jõuaks kõigisse Eesti nurkadesse. Seni on avaldanud soovi Tallinnas töötada peamiselt harjumaalased ja tallinlased - 76% ankeedi esitanuist. "Inimesi, kes kampaaniast on kuulnud, on Harjumaal kindlasti rohkem kui Valga- või Põlvamaal. Sellepärast jätkukampaania tulebki, inimesed peavad teada saama," selgitas ta.
Munitsipaalkortereid juurde vaja
Sarapuu tunnistas, et probleemiks võib kujuneda see, et kaugemalt tulijad ei leia endale elamispinda. "See kindlasti paneb mõtlema, et munitsipaalkortereid on vaja, nii nagu omavalitsustel Põhjamaades," märkis ta.
Nii on linnavalitsusel plaanis ehitada 90 korteriga munitsipaalmaja, mis mõeldud just linna tööle tulevatele arstidele ja õdedele. Seni on "Tööta Tallinnas!" kampaania raames arsti kohale ankeete esitanud siiski vaid kaks inimest, õeks ja hooldustöötajaks pürgis aga 31 kandideerijat.
Abilinnapea möönis ka, et Eesti on tõepoolest juba niigi Tallinna poole viltu, kuid selles on tema hinnangul süüdi valitsuse poliitika. "Euroliidu rahadega tehakse kiigeplatse ja suurt ehitust nagu Mäo ristmik, aga töökohti ei ole omavalitsustel võimalust olnud luua, sest raha on kogu aeg vähemaks jäänud," leidis ta.
173-st kampaania raames ankeedi esitanuist 76% olid pärit Tallinnast ja Harjumaalt, 10% Ida-Virumaalt ning 14% mujalt Eestist, näiteks Pärnust ja Viljandist. Kaks kolmandikku tööotsijatest olid naised, keskmine vanus oli meestel 49 ja naistel 42. Haridustasemelt oli 53% kandideerijaist kõrgema või rakendusliku kõrgharidusega, 33% keskharidusega ning 14% kutseharidusega. Levinuim erialaline taust oli pedagoogika. Töötuid oli kandideerijate seas üle 80%.
