USA-s väidetavalt suure arvutikelmuse toime pannud Eesti ärimees võib prokuratuuri eksimuse tõttu puhtalt pääseda
2012. aasta juulis levis kulutulena maailmas uudis, et miljonid arvutikasutajad võivad kaotada ligipääsu internetile. Selle kõige taga oli väidetav pahavara nimega DNS Changer ning operatsiooni juhiti väidetavalt siitsamast Eestist.
Selle taga oli aga mees nimega Vladimir Tšaštšin, kes oli üles kasvanud Narva töölisperes ning kuigi ta visati hiljem ülikoolist välja, siis suutis ta rajada ekspertide väitel keerulise võrgustiku, mis suutis talle teenida miljoneid dollareid tulu.
Nimelt algatas USA Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) Tšaštšini loodud struktuuri hävitamiseks operatsiuooni, mis kandis nime Ghost Click ehk Kummitusklikk. "Pealtnägija" rääkis osalistega mõlemalt poolt rindejoont, kaasa arvatud vahi all viibiva peategelase endaga, ja välja joonistus tavatu kelmilugu.
Uhked korterid ja autod
Kuigi Tšaštin koos perega ise väidab, et kõik oli seaduslik ja kelmust ei tehtud, siis tektias muuhulgas kahtlusi ka firma kasva,mine ja õitsemine. Näiteks 2006. aastal oli mehe firma puhaskasum 34 miljonit, kaks aastat hiljem juba 65 miljonit krooni.
Firma võtmeisikud ja Tšaštini lähikondlased said endale aga lubada eksootilisi reise ja soetasid uhkeid autosid, näiteks mitu Porche Cayenne’i ja Mercedest, Audi ja Alfa Romeo, millel olid muuseas edevad numbrimärgid nagu 555ROV ja 777YES.
Samuti olid Vladimir ja tema naine soetanud luksuskorteri Tallinnasse, lauluväljaku kõrval ja mehe vanemad said hiiglasliku häärberi Tartus, kus on viimase peale köök, suured telerid ja tagaaias isegi tarandik ehtsate paabulindudega. Lisaks kuulus Tšaštšinitele sadade hektarite kaupa maad nii Tartus kui ka selle ümber.
Kaitsja Raul Otsa sõnul olid Tšaštšinid Tartus ühed edukamad investorid ja Eesti riik sai sellest palju kasu.
Suurejooneline kelmus
Süüdistuse kohaselt oli aga Tšaštin seotud suurejoonelise ja globaalse operatsiooniga, mille käigus nakatati isegi väidevalat NASA arvuteid. Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) infoturbeekspert Anto Veldre ütles, see oligi see, mis ameeriklased välja vihastas ja nad asja uurima hakkasid.
8. novembril 2011 kulmineerus Eestis juhtum haaranguga Tartus ning Vahi alla võeti kuus kahtlusalust eesotsas Vladimir Tšaštšiniga. Korterid ja kontorid otsiti läbi ja ka mehe ema vahistati.
Kuigi väidetavaid küberkelmusi oli palju, siis kõige tähtsam neist oli pahavara nimega DNS Changer. See sai inimeste arvutitesse nii, et see oli tasuta videoprogrammi sees, mis muutis pärast installeerimist inimese teadmata arvuti võrgusätted. Selle tulemusena arvuti internetiliiklus toimunud enam läbi nende tavaliste internetioperaatorite, kellega kasutajal oli leping sõlmitud, vaid läbi Tšaštšinite end aseatud serverite. See aga omakorda tähendas seda, et nad said kontrolli selle nelja miljoni isiku arvuti internetiliikluse üle. Sealt sai ta kontrollida aga näiteks neile inimestele edastatava reklaamide voogu, mistõttu varastas ta sisuliselt reklaamiandjatelt.
Kaitse väitel oli aga Tšaštšin innovatiivne IT-ärimees ja DNS Changer mitte viirus, vaid hoopis nutikas teenus, millega inimesed ise ilma lepingut läbi lugemata "yes"-klahvile vajutades nõustusid.
Kohus: prokuratuur läks mütsiga lööma
Harju maakohus leidsidki hiljuti, et Eesti prokuratuuri esitatud kaasus oli äärmiselt lahja ja et 128-leheküljeline otsus ütleb, et prokuratuur läks mütsiga lööma ja rikkus kõik ära.
Peamiselt avaldas kohus imestust kuritegude menetlemise järjekorra üle. Et ehk esimesena menetleti millegipärast Eestis järelkuritegu ehk rahapesu ja alles siis plaaniti menetleda USAs põhikuritegu ehk arvutikelmust. See võib aga nüüd kalliks maksma minna, sest kaitsja saab muuhulgas ju nüüd väita, et meeste üle hakatakse USAs uuesti õigust mõistma kuriteos, milles nad Eestis juba õigeks mõisteti.
Riigiprokurör Paukštys leidis aga, et see ei ole nii ja et Ameerika Ühendriikides on ikkagi hoopis teine tõendite baas ja uurimine on detailsem.
Prokuratuur andis sisse ka apellatsiooni. Samas USA nõuab aga praegu meeste väljaandmist ja see võib teoks saada juba lähiajal.
