Telekanali Dožd toimetaja: Isamaasõja võit on ainus venelaste ühendaja, mida Putin ära kasutab

Vladimir Putini vastaste hulgas Moskvas ringleb anekdoot: Putini kaks peamist saavutust Venemaa presidendina on Juri Gagarini kosmoselend ja Venemaa võit Teises maailmasõjas. Venemaa sõltumatu telekanali Dožd peatoimetaja Tihhon Dzjadko kirjutab USA ajakirjas The New Republic, et see peegeldab Putini nägemust riigi arengust ning stiili, milles ta oma kodanike ja rahvusvahelise üldsusega suhtleb.

2012. aasta detsembris pidas Putin oma iga-aastase kõne föderaalkogu ees, kus mainis esimest korda vaimsete kandetalade puudumist Venemaal. Dzjadko sõnul on see üsna täpne, tänapäeval on üsna vähe seda, mis Venemaad koos hoiaks. Venemaal on palju keeli ning ainus funktsioneeriv seadus on korruptsiooniseadus. Mingit „Vene unistust“ ei ole olemas ja keegi Venemaa juhtkonnast ei ole püüdnudki seda leiutada. Energiaekspordil püsti püsiv majandus ei anna samuti põhjust uhke olla. Selles tühjuses saab Dzjadko sõnul ajaloost ainus võimalik ühendaja.

Dzjadko kirjutab, et Putin ise peab ennast ajalooliseks figuuriks. Seda on näha kõnedes ja selles, kuidas ta hoolitseb selle eest, et seostada end Venemaa iga ajalooperioodiga.

Kõiki neid perioode mõistetakse Dzjadko sõnul Vene ühiskonnas erinevalt, kuid on üks teema, mida keegi ei vaidlusta: võit Suures Isamaasõjas. See on ka põhjus, miks Putin on valinud selle riigi peamiseks vaimseks kandetalaks.

Suur Isamaasõda, milles Nõukogude Liit kaotas ligi 30 miljonit inimelu, on mingil viisil puudutanud pea iga Vene perekonda ning see on peamine, kui mitte ainus venelasi ühendav teema tänapäeval, kirjutab Dzjadko. Putin teab seda, sest ta on ise sellisest perekonnast – ta räägib, et tema vend suri Leningradi blokaadi ajal. Ta tunneb selle valusa pärandi jõudu. Ja nii on ta venelaste enese ümber koondamiseks hakanud kasutama sõjamälestust.

See ajalugu tuleb Dzjadko sõnul aga puhastada negatiivsetest lehekülgedest ning selleks on Venemaal nüüd ajaloo võltsimise vastane komisjon. On hakatud tegema filme, milles punaarmee on täiesti veatu ja patust vaba. Ajaloolased, kes julgevad seada kahtluse alla Jossif Stalini tegutsemise sõjas, satuvad põlu alla.

Kõik sai Dzjadko sõnul alguse 2012. aastal, kui Putin presidendiametisse naasis. Võidupäeva paraadil rääkis Putin, kuidas Venemaa võitleb uue kurjusega maailmas ja tuletas meelde, kuidas Venemaa võitis 1945. aastal fašismi kurjuse. Kuigi ta seda uut kurjust nimepidi ei nimetanud, on Dzjadko arvates selge, et ta mõtles Ameerika Ühendriike.

Võitu sõjas mainitakse Venemaal pidevalt. Võit sõjas lunastab valitsuse iga patu. Võit sõjas on relv võitluses opositsiooni vastu, kirjutab Dzjadko.

Võit sõjas on õigustuseks ka kõigile välispoliitilistele vägitükkidele, nendib Dzjadko. Krimmi annekteerimine oli riiklikus meedias Sevastopoli kolmas kaitsmine ning taustaks näidati Krimmi lahingut Teises maailmasõjas. Ida-Ukrainas riputatakse riietele Georgi linte ja palutakse Venemaa kaitset fašismi vastu. Moskval pole aga valikut: Nõukogude rahvas ei alistanud 70 aastat tagasi fašismi selleks, et see nüüd naaseks.

Dzjadko kinnitab, et see töötab. Kui poliitilise tegevuse aluspõhimõte on selline kõigi jaoks valus ja tähtis mälestus ja propagandamasin töötab täiel võimsusel, on peaaegu võimatu mitte saada rahva toetust.

Ühel hetkel saab aga Dzjadko sõnul selgeks, et sõnad kaotavad oma tähenduse ja sümbolid sära, et püha võit on muutunud maiseks ja fašistid on kõik, kes on teist meelt. Georgi linte kasutatakse ka autode numbrimärkide varjamiseks, et vältida parkimistrahve.

Dzjadko kahtleb, kas see kedagi Kremlis huvitab, eriti arvestades toetusnumbreid. Pooled venelased arvavad, et Putin on taastanud Venemaa suurvõimustaatuse. 71 protsenti kiidab Putini tegevuse heaks.

Mõned eksperdid ennustavad Dzjadko sõnul, et see patriotismipuhang ei kesta väga kaua, ning kui uute territooriumide liidendamise purjus peapööritus üle läheb, saabub pohmell. Territooriumid võivad olla uued, aga probleemid, mis jäävad, on vanad. Dzjadko ei usu aga, et see takistaks Putinit hoidmast kogu rahvast ühe mälestuse pantvangis. Keegi pole seni midagi paremat välja mõelnud.