4 erinevust Eesti ja Ukraina vahel, mis muudavad sealsete sündmuste Eestis kordumise ebatõenäoliseks

Krimmi hiiliv ülevõtmine Vene vägede poolt ja praegu toimuvad sarnased sündmused Ida-Ukrainas on tekitanud küsimusi, kas midagi sellist võiks olla mõeldav ka Eestis. Erinevused Eesti ja Krimmi vahel on siiski suured, mistõttu paralleelide tõmbamisega ei tasu liiale minna.

Ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Kaarel Kaas tõi välja rea erinevusi Eesti ja Ukraina vahel, mis võimaldasid Venemaal tegutseda Ukrainas edukamalt kui nad saaksid tegutseda Eestis.

1. Vene sõjaväebaasid Krimmi poolsaarel olid olulise tähtsusega kogu poolsaare hõivamisel. Esiteks andis sõjaväebaaside olemasolu Ukraina territooriumil Vene eriteenistustele võimaluse teha aastatepikkust ettevalmistavat tööd. Tegemist oli Vene kontrolli all oleva territooriumiga, mida said oma tegevusbaasina kasutada ka Vene eriteenistused – seda nii kohapeal agentuurluure võrgustike arendamisel, erivägede tegevuseks eelduste loomisel, signaalluure teostamisel jne.

Teiseks paigutati Vene sõjaväebaasidesse Krimmis varjatult, väikeste üksustena Vene eriüksuseid juba enne täiemõõdulise sõjalise operatsiooni alustamist Krimmi poolsaarel. See andis venelastele olulise eelise üllatusmomendi näol ning lõi eeldused kogu operatsiooni kui terviku kiireks ning edukaks teostamiseks.

2. Viktor Janukovõtši võimuletulek 2010. aastal tõi ühe esimese asjana kaasa suurpuhastuse Ukraina julgeolekuteenistuses (SBU). Kaadripuhastuse läbinud SBU muutus osaliselt Vene eriteenistuste koostööpartneriks. See tähendas seda, et Vene eriteenistusted said Ukraina territooriumil praktiliselt takistamatult tegutseda ja seda kolme pika aasta vältel.

Venelaste eriüksuste eduka tegutsemise eelduseks nii Krimmis kui ka Ida-Ukrainas on varasem aastatepikkune ettevalmistav töö, mille käigus rajati Ukraina territooriumile Vene eriteenistuste (GRU, FSB) luurevõrgustikud. Nende kohapealsete luurevõrgustike olemasolu on mänginud kaalukat rolli praegu eriüksuste toel teostatavate stsenaariumite edukal elluviimisel.

3. Ukrainal ja Venemaal on pikk ning raskesti valvatav maismaapiir. Ukraina ja Venemaa vahel eksisteeris viisavabadus ning sisuline inimeste vaba liikumine.

4. Ukrainas tekkis Janukovõtši valitsuse kokkuvarisemisel võimuvaakum, uue valitsuse võim oli esialgu eriti Ukraina idaosas väga nõrk.

"Et Ukrainas realiseerunud, vastase sisseimbumistaktikal põhinevad stsenaariumid saaksid realiseeruda ka Eestis, peavad olema täidetud mitu olulist kriteeriumit. Esiteks peavad Eesti julgeolekuteenistused kas muutuma töövõimetuks või asuma koostööle Vene eriteenistustega. Teiseks peab lakkama funktsioneerimast Eesti-Vene riigipiir ning Eesti piirivalve. Kolmandaks peab vabariigi valitsus ning muud täidesaatva võimu asutused lakkama funktsioneerimast ning minetama igasuguse kontrolli riigis toimuva üle," võttis Kaas kokku erinevused Eesti praeguse olukorraga.