Peaminister Taavi Rõivas ja Ühendkuningriigi eurominister David Lidington rääkisid kohtumisel Euroopa Liidu tulevikust
Peaminister Taavi Rõivas ja Ühendkuningriigi eurominister David Lidington rääkisid tänasel kohtumisel Euroopa Liidu tulevikust. Nii Eesti kui Ühendkuningriik omavad sarnast nägemust mitmes valdkonnas, kuidas muuta Euroopa Liit tugevamaks ja konkurentsivõimelisemaks.
"Meie huvides on tugev ja toimiv Euroopa Liit, euroala ja ühtne turg," sõnas peaminister Rõivas kohtumisel.
Kohtumisel tõdeti, et Eesti ja Ühendkuningriik on Euroopa Liidu edasise tugevdamise osas samal meelel mitmes valdkonnas, näiteks väliskaubandusküsimustes. Nii Eesti kui Ühendkuningriik kuuluvad nende riikide gruppi, kes toetavad siseturu edasist arendamist.
"Vähem piiranguid kaubandusele, digitaalmajandusele ja teenuste osutamisele toovad kaasa suurema majanduskasvu," sõnas peaminister Rõivas.
Lisaks räägiti sellest, et Euroopa Liidus tuleb seista siseturu toimimise ja bürokraatia vähendamise eest, et uute ettevõtete rajamine ja uute töökohtade loomine oleks lihtsam.
Kohtumisel käsitleti veel julgeoleku olukorda ja kaitsekoostööd. Eestil on põhjust olla tänulik julgeoleku ja heidutuse kindlustamise eest meie regioonis — Ühendkuningriik on otsustanud panustada Balti õhuturbe missiooni, pakkudes mais algava Poola rotatsiooni tugevdamiseks 4 Typhoon hävitajat. Samuti osalevad Briti sõjaväelased Kevadtormi lahingõppusel.
"Loodan, et meie partnerite nähtav panus saab olema püsiv," ütles peaminister Rõivas.
Veel räägiti ka energiajulgeolekust. Peaminister tutvustas Eesti tegevusplaani ja pikemaajalist eesmärki ühendada Balti riikide energiataristu ja -turg Euroopaga.
Elektrisüsteemi sünkroniseerimine võimaldaks vähendada Vene elektrisüsteemi mõju Balti süsteemi toimimisele ning parandada regiooni energia varustuskindlust ja tarbijahinda.
Samuti on arendamisel alternatiivne gaasivarustus veeldatud maagaasi terminali näol, planeeringute staadiumis on Balticconnector.
Arendusjärgus on Baltimaid ja Kesk-Euroopa gaasiturge ühendav Leedu-Poola gaasiühenduse rajamise projekt ning mitmed elektriühendused Balti riikide ja Põhjala ning Kesk-Euroopaga.
Kõne all olid ka Venemaa vastased sanktsioonid ning Eesti ja Ühendkuningriigi sarnased seisukohad Euroopa Liidu idapartnerluse ja edasise laienemise osas.
