Suursaadik Sulev Kannike Delfile: kui Kiievis peaksid aset leidma provokatsioonid, siis nendele antakse vastulöök
Eesti suursaadik Ukrainas Sulev Kannike rääkis, et Maidani sündmustest saati on Kiievi elu olnud vägivallavaba ja loodetavasti ei kordu Odessa provokatiivsed sündmused pealinnas.
"Kiievis ei ole Maidanist saati vägivaldseid sündmusi toimunud," rääkis Kannike Delfile. "Siin on üleval poliitilised pinged, vägivald on Ida-Ukrainas."
Tema sõnul pole võimalike provokatsioonide kohta kinnitatud andmeid peale hoiatuste, mis iga nädal kõlavad. "Kiievis on olnud ärevamaid päevi," sõnas Kannike olukorra iseloomustamiseks.
Siiski jäeti Kiievis täna ära iganädalane veetše ehk rahvakoosolek. Kannikese sõnul oli ärajätmise esimeseks põhjuseks see, et Odessa rahutustes hukkunute mälestuseks on riigis välja kuulutatud lein. Teisalt võis olla rahvakogunemise ärajätmine seotud sellega, et ei tekikski võimalust rahutusteks ja provokatsiooniks.
Kannike rääkis, et Ukraina valitsuse toetus on Kiievis kahtlemata kõige suurem ning juhul, kui mingid provokatsioonid Kiievis peaksid aset leidma, siis nendele antakse vastulöök.
See, et Odessa miilits ei sekkunud Odessa rahutustesse on Kannikese sõnul kahetsusväärne. "See ei peaks nii olema, aga Kiievist vaadates ei olnud see ka üllatav," kõneles ta. "Ukraina oblastites on nähtud miilitsat erinevalt käitumas, osa miilitsaid on separatistidega lausa ühte löönud. Ei saa imestada selle üle, et nad Odessas ei sekkunud."
Inimesed elavad oma tavalist elu
Kannike rääkis, et Ukraina on sama suur maa kui Prantsusmaa ja teatud sarnasusi on ka Prantsuse revolutsiooniga. Ka seal elasid paljud inimesed revolutsiooni ajal oma tavalist elu ja nii on see ka praegu Ukrainas.
"Inimesed elavad oma tavalist elu," kirjeldas Kannike. Näiteks maal elavatel inimestel on aiamaad, mida praegu haritakse. "Tavalise ukrainlase jaoks on esmatähtis majanduslik toimetulek," rõhutas Kannike.
Ta märkis, et aasta algusest peale on grivna kurss kukkunud 25 protsenti ja devalvatsiooni mõju hakkab jõudma hindadesse. Näiteks Kiievi autoliiklus on tema hinnangul bensiini hinna tõttu hõredamaks jäänud.
"Keskmise kodaniku elatustaseme juures hakkab tekkima probleeme äraelamisega," tunnistas Kannike. Kui kuni jõuluni oli grivna kurss euro suhtes 1:10-le, siis täna on 1000 grivnat umbes 70 eurot.
Sellises olukorras ei ole vähetähtis tasu, mida maksatakse inimestele provokatsioonidest osavõtmise eest. "Me ei tea, kui palju makstakse praegu relvastatud provokaatoritele, aga demonstratsioonipäevil maksti Janukovõtši pooldajatele üritusel osalemise eest 30 kuni 40 grivnat," meenutas Kannike.
Kannikese sõnul on Ukraina poliitikas rahulikele demonstrantidele alati päevaraha makstud. Selles pole midagi uut, sest ka Suure Prantsuse revolutsiooni ajal maksti tema sõnul inimestele, et nad tänavatele tuleksid.
Kannike lisas, et Midanil olijad olid väljas siiski patriootlikel alustel, kuid maksti anti-midanistid, keda provintsidest kohale toodi.
Praegu on räägitud 1000 grivna maksmisest neile, kes rahvakoosolekutest osa võtavad. Kannike ei usu, et reademonstrantidele siiski nii palju makstakse. "1000 grivnat on ikkagi suur raha. 4000 grivnat on juba keskmine Ukraina palk," tõi suursaadik võrdluseks.
Maidani aktivistide sõnul on põhjust oletada, et täna toimuvad Kiievis venemeelsete provokatsioonid. Maidani koordinaatorite sõnul planeerivad venemeelsed provokatsioone 4. maiks. Ühtlasi soovitatakse inimestel provokatsioonidega mitte kaasa minna, kirjutas Unian.
"Meil on andmeid, et inimestele pakutakse 1000 grivnat, et nn rahvakoosolekutest osa võtta," rääkisid Maidani pressikeskuse töötajad väljaandele.
Teised allikad väidavad aga, et homme võib Maidanil tekitatavatest rahutustest osa võtta spetsiaalse väljaõppe saanud 500-800 inimese suurune mässuliste grupp.
