Kohtla-Järve tüdrukule Eesti kodakondsuse säilitav eelnõu läbis esimese lugemise
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu laiendaks võimalusi omada lisaks Eesti kodakondsusele ka muu riigi kodakondsust, kui isik tõendab, et teise riigi kodakondsusest loobumine on võimatu, ohtlik või ebamõistlikult keeruline.
Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kuid 17 poolt- ja 47 vastuhäälega ei leidnud see toetust.
Kehtiva kodakondsuse seaduse järgi ei tohi Eesti kodanik olla samal ajal muu riigi kodakondsuses ning kui nad seda on, siis alustab politsei- ja piirivalveamet Eesti kodakondsuse kaotamise menetlust.
Erandiks on lapsed, kes on saanud kahe riigi kodakondsuse sünnijärgselt. Nemad peavad 18-aastaseks saamisel kolme aasta jooksul loobuma kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest.
"Eelnõu esitamise ajendiks oli konkreetne juhtum Kohtla-Järvel elava 13-aastase neiu Kristina Brujevaga, kellelt naturalisatsiooni teel omandatud Eesti kodakondsust hakati tema tahte vastaselt ära võtma, kuna tema isa oli vahepeal astunud Vene Föderatsiooni kodanikuks ning võtnud ka lapsele Vene Föderatsiooni kodakondsuse," rääkis SDE nimel eelnõu ette kandnud Jaak Allik.
"Tütarlaps soovis Vene kodakondsusest loobuda, kuid ilmnes tõsiasi, et Vene Föderatsiooni seadus võimaldab seda alaealise puhul vaid juhul, kui üks vanematest oleks mõne teise riigi kodanik," meenutas Allik.
Alliku sõnul tähendaks Kohtla-Järve neiu ja teiste temataoliste jaoks eelnõu vastu võtmine tegeliku olukorra seaduslikku pikendamist kuni alaealiste 18-aastaseks saamiseni, mil Vene Föderatsiooni kodakondsusest loobumine saaks nende jaoks võimalikuks ning seadusega ettenähtud erandi alus kaoks.
Allikule esitati üle paarikümne küsimuse ning muu hulgas heideti eelnõule ette, et see lihtsustab liigselt topeltkodakondsuse omamist ning muudab Eesti kodakondsuspoliitika põhimõtteid.
Alliku hinnangul ei too seadusemuudatus kaasa topeltkodakondsuse massilist laienemist, sest eelnõu ei näe ette topeltkodakondsuse alles jätmist automaatselt vaid annab politsei- ja piirivalveametile õiguse otsustada, kas seda isikule võimaldada või mitte.
Põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste ütles, et SDE ettepanekut arutanud komisjon mõistis probleemi, mida tahetakse eelnõuga lahendada, kuid lisas, et eelnõu juures leiti terve rida küsitavusi.
"Eelnõu tekst ja selle seletuskiri ei lähe kokku," lausus Maruste. "Teiseks, leidsime seda, et see sisaldab mitmeid hinnangulisi kategooriaid, mis võimaldab täitevametnikele suurt diskretsiooni ehk kaalutlusõigust näiteks nende kategooriate hindamisel, milline seis on võimatu, missugune olukord on ohtlik või mis on ebamõistlikult keeruline."
Üks kodakondsuse seadus peaks taolisi määratlusi üldjuhul vältima, ütles Maruste. "Kolmas, mida me täheldasime, on see, et tekst hõlmab mitte ainult alaealisi," märkis Maruste.
Maruste lisas, et siseministeerium on ette valmistamas uut eelnõu, mis hõlmab ka keeldu võtta alla 18-aastastelt inimestelt Eesti kodakondsus, mis on saadud naturalisatsiooni korras. "See eelnõu on praegu kooskõlastusringil ja peaks jõudma varsti meie ette," ütles Maruste.
Esimese lugemise läbinud eelnõule saab esitada muudatusettepanekuid 20. maini. Põhiseaduskomisjoni 22. aprilli istungil märkis SDE esindaja, et eelnõu tekst vajaks täpsustamist ja et seda oleks mõistlik teha eelnõu esimese ja teise lugemise vahepeal olles ära oodanud siseministeeriumi ettepanekud.
