Taavi Rõivas Narva elanikele: Euroopa Liidu vahendid aitavad tõsta Ida-Virumaa elanike heaolu

Peaminister Taavi Rõivas kohtus täna Ida-Virumaa ringkäigul Narva linnapea ja kohalike elanikega ja kinnitas, et Euroopa Liidu järgmisel eelarveperioodil on kavas panustada Ida-Virumaa arengusse kokku üle 34 miljoni euro.

Kohtumisel linnapea Eduard Eastiga räägiti Narva linna tulevikust ning arendustest, mida Euroopa Liidu vahenditega on võimalik järgmistel aastatel veel piirkonna arenguks ette võtta.

Peaministri sõnul sõltub meist kõigist - valitsusest, kohalikust omavalitsusest see, kui targalt me neid vahendeid kasutame.

"Oluline on, et Euroopa Liidu investeeringud looksid uusi töökohti ja uut elukvaliteeti ning et investeeringud viiksid piirkonna inimeste elu ja heaolu paremale tasemele," ütles Taavi Rõivas.

Peaminister kinnitas, et Euroopa Liidu järgmisel eelarveperioodil on kavas panustada Ida-Virumaa linnapiirkondade ehk Narva, Narva-Jõesuu, Jõhvi, Toila ja Kohtla-Järve elu- ja ettevõtluskeskkonna arengusse kokku üle 34 miljoni euro.

Lisaks on piirkonnal võimalik taotleda toetusi nii hariduse, ettevõtluse kui hõive edendamiseks, näiteks lapsehoiuteenuse ja koolivõrgu korrastamiseks, arstiabi tugevdamiseks või haiglavõrgu korrastamiseks.

Peaministri sõnul on oluline kohalike omavalitsuste enda ettevõtlikkus ja tahe, et teostatud saaksid just kõige õigemad projektid.

"Ka omavalitsuste teenuseid saab viia Euroopa Liidu vahenditega uuele tasemele, paljusid neist saab arendada paremini koos teiste omavalitsustega koos kui üksi," lisas ta.

"Just praegu on õige aeg mõelda, kuidas teha otsuseid nii, et seitsme aasta pärast saaksime öelda, et me kasutasime neid vahendeid targalt ja Narva on parem elupaik elamiseks," selgitas peaminister.

Näiteks toetab valitsus Narva vanalinna kui elukeskkonna parendamist ja uue raamatukogu-teatrimaja ehitamist Rüütli tänava äärde. Kavas on struktuurivahendite toel ehitada Ida-Virumaale Jõhvi regionaalne gümnaasium ja Jõhvi logistika-ja äripargi taristu.

Aastatel 2007-2013 on investeeritud Ida-Virumaa projektidesse 343 miljonit eurot, millest 273 miljonit eurot moodustab Euroopa Liidu struktuurivahendite panus.

Suurimad investeeringud on suunatud veemajandusse ja Kiviõli ning Kohtla-Järve poolkoksiprügilate sulgemisse. Olulise investeeringuna toob Narva veemajandusprojekt puhta joogivee ligikaudu 60 000 linlasele.

Struktuuritoetuse vahenditest on Ida-Virumaal korrastatud avalikku linnaruumi, rajatud on näiteks Ida-Viru keskhaigla juurdeehitus, uued politsei ja pääste ühishooned, loodud on kaasaegseid tööstusalasid. Veel on uuendatud Jõhvi liiklussõlm, ehitatud ja sisustatud Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse praktikamaja ning rajatud TÜ Narva Kolledži peahoone.

Regionaalarengu toetusi on maakonda jõudnud ligikaudu 73 miljoni euro ulatuses, sellest ligi 60 miljonit struktuuritoetuse vahenditest.

Euroopa Liidu struktuuritoetust on saanud seitse lasteaeda, viis kooli, kultuuri-, spordi- ja vaba aja objektid. Näiteks on renoveerimisel Narva bastionid, korrastatud Kukruse härrastemaja, Iisaku gümnaasium ja Püssi lasteaed.

Rajatud on Põlevkivi kompetentsikeskus, Kiviõli seiklusturismikeskus ning Narva logistika- ja tööstuspargi taristu, aga ka puuetega inimeste rehabilitatsioonikeskus. Kavas on Ida-Virumaale ehitada struktuurivahendite toel Jõhvi regionaalne gümnaasium ja Jõhvi logistika-ja äripargi taristu.