Mees: ma ei suuda lõpetada eksile helistamist!

Paar kuud tagasi lõpetasin ise meie kaheaastase suhte. Uus naine näib särtsakam ja värskem ning mis selle vana ja tuimaga ikka edasi üritada. Mingil arusaamatul põhjusel aga otsin pea iga päev eksiga kontakti! Tundub, et harjumuspärasest ja turvalisest suhtes polegi nii kerge lõplikult loobuda.

Erilises meeleheitehoos saatsin ta poole armastava kirjagi teele. Kõpsti oli naine mu juures tagasi, kuid seda ainult suureks vihastamiseks. Ma ju polnud meie varasemast ühisest kodust uue naise riideid silma alt ära korjanud... Nii siis eks mossitaski esikus pingi peal ja keeldus edasi astumast. Mina oma helge mõistusega ei saanud veel aru ka, et mis tal siis nüüd viga on.

Alles hiljem Facebookis asju lahti rääkides prahvatas endine naine, kuidas ma olen kõige suurem kaabakas. Kutsun ta endale külla asju selgeks rääkima ning ei suvatse isegi uue silmarõõmu kraami korterist nähtavalt kohalt eemaldada. Kiire torkena viskas naine veel vahele: "Minu asjad pakkisid küll poole tunniga kokku! Kuidas sul nüüd enam nii kiire ei olnud?" Targu jätsin talle tookord mainimata, et enne seda pooletunnist asjade kokkulappamist olin mitu päeva end oimetuks masetsenud. Lõpuks enam ei jõudnud ja lihtsalt ajasin end voodist püsti ning tegin seda, mida vajalikuks pidasin.

Huvitaval kombel pean sama vajalikuks tema Facebooki seina jälgimist. Pärast ükskõik millise mehe kommentaari naise uudistevoos, saadan kohe täpsustava kirja. Et mis mehega ikka tegu ja miks sellisel hilisel kellaajal sellised kommentaarid eksnaise postituste kohta. Ega naine vastab ka ausalt, ei bitchi ega midagi. See annab mulle muidugi õigust ja julgust juurde veel temast paar korda teerulliga üle sõita.

Viimased nädalad olemegi interneti vahendusel üksteisega mingeid vanu teemasid üles kakkunud ja lahti lõiganud. Arutlusele on tulnud ühiste huvide kattuvus ja rahaküsimused. Kes keda ikka vingus näoga vaatas, kui auto taaskord remonti nõudis. Viimane kord viskasingi eksile näkku, et tema sõitude pärast bensiinipaak kogu aeg tühi oligi. Kui aga palusin ka temal vahel paaki kütet osta, vaadati mind kui suurimat mõrtsukat.

Sellised väikesed asjad kipuvadki pika peale suurteks ja ületamatuteks suhtekarideks kosuma. Naine vaatab ühe korra kurja näoga, vaatab teistki korda. Ja nii kohe mitu head aastat järjest. Lõpuks jäigi mul temast meelde ainult krimpsus nägu ja süüdistused, et miks ma ikka veel parem ei ole.

Uue silmarõõmuga sel teemal rääkides saan aga alati kinnitust, et siiski olen hea. Hoolitsen mõnikord liigagi palju oma armastatud inimese eest ning ilmselt seda eksnaine nii väga taga igatsebki. Tema praegused kohtingud uute meestega pole just väga lilleliselt läinud.

Enamik mehi ei vaevu hiljem isegi paari sõna vahetama. Seda rõõmsamalt vastab ta mu igapäevasetele kirjadele ja helistamistele. Ootan südamest hetke, mil vana arm lõpuks roostetama hakkab ja hinges enam ei pitsita!