Lugeja: kuidas ma vanaema tarkusega soolatüügastest lahti sain
Vitaclinica lehel on täpsem kirjeldus soolatüüka olemusest: Soolatüükad on viirusliku (papilloomi viirused 1, 2, 4, 7) geneesiga papillomatoossed vohandid nahal. Oma arengult on soolatüükad infektsioossed healoomulised epitelioomid (pealisnaha kasvajad), mis tekivad viiruse poolt põhjustatud epiteeli vohamisest ja papillomatoosist. Soolatüükad paranevad armistumiseta ja jätavad endast immuunsuse. Raviks võib kasutada vedelat lämmastikku, sügavate tüügaste puhul on näidustatud laserkirurgiline või kirurgiline ravi. Kasutatakse ka kooriv-söövitavat ravi.
Kirurgiliseks minul asi ei läinud, küll aga sai ära proovitud nn külmaravi. Apteegist sai ostetud mingit kivi, mis siis pidi tüüka ära põletama. Sellega hõõrudes muutus käsn mustaks küll, aga see oli lühiajaline. Varsti oli ta oma hiilguses tagasi.
Siis sai neid suurest vihast juba pintsettidega välja kisutud. Selle tulemusena külvasid need ennast veel rohkem. Kokku oli siis kätel juba ca seitse erinevas suuruses käsnakest.
Mingi aeg otsustas vanaema oma tarkusi jagada ja poetas, et selle vastu aitab üks taim. Olin skeptiline, aga kuuri otsast ma selle üles korjasin ja ära tõin. See oli harilik vereurmarohi.
See mürgine taim kasvab peaaegu kogu Euroopas ning ravieesmärgil levis see ka Põhja-Ameerikasse. Juba tollal olid teadmised, et see sobib suurepäraselt nahahaiguste raviks.
Vereurmarohi õitseb meil maist septembrini. Kui taime vigastada, siis see eraldab halvasti lõhnavat kollast piimmahla, mis on ka muidugi mürgine. Just seda piima oma tüügastele määrisingi. Mõned korrad ja tüükad muutusid mustaks, kuivasid ära ja kadunud nad olidki.
Tollal tundus see nii uskumatu, et mingi suvalise maltsaga on võimalik tüütutest tüügastest vabaneda. Päris halb tunne oli oma käsi vaadata, mis olid käsnu täis. Igal juhul soovitan kõigil katsetada rahvatarkust ja sellist väärtuslikku taime nagu seda on vereurmarohi. Muuhulgas kasutatakse seda ka teiste nahahaiguste raviks.
