Urmo Karusoo: kui kanepivastane artikkel tekitab rohkem küsimusi kui annab vastuseid
Ühest kommentaariumist leidsin aga vastalise postitaja, kes kasutas oma pärisnime, ja võtsin temaga ühendust. Selgus, et tal oli ilmumas kanepivastane artikkel ja pea kaks kuud hiljem see ilmuski: Sten-Martin Saarest: Kanepi pealetung. Asusin siis kauatehtud kaunikest huviga lugema ja olin tõsiselt pettunud – ükski argument ei olnud põhjendatud. Kutsusin autori avalikult väitlema, kuid noormees keeldus. Kuna pimesi kaasajaatajaid ikka leidub, aga palju on ka kahtleval seisukohal olijaid, otsustasin tema argumente siiski natuke lahata.
Ravikanepist
Sten-Martin väidab, et ravikanepi puhul on tegu teistsuguste toodetega, et "pilvik" sealt oma piibutäit ei saa ja seetõttu popsutamisest ei loobuks. Samas väidab ta, et hulk inimesi hakkaks seda tarbima.
Mina isiklikult pole selle vastu, et ravi vajav inimene oma ravimi kätte saab, ja loodan, et ei ole ka teised kaaskodanikud. Meditsiinis kasutatakse hulgaliselt aineid, millest on võimalik ka "laks" kätte saada. Näiteks ketamiin on tegelikult üldanesteetikum, aga seda annab tarvitada ka hallutsinogeenina. Valuvaigistina kasutatakse veel näiteks oopiumit, morfiini ja isegi GHB-d (korgijook) ja mina ei leia, et nüüd peaks nende kasutamise meditsiinis ära keelama.
Väga madalalaubaline on panna ravikanepi pooldajad ühte patta minusugusega, kes pooldab kanepi kasutamist ka meelelahutuslikel eesmärkidel. Levinuim desinfitseerimisvahend on ju piiritus ja selle kasutamine ei tee kellestki veel alkohoolikut.
Ravikanepi kasutusaladest rääkimiseks ei ole mina kindlasti õige inimene, aga tean ja olen näinud teiste peal, kuidas kanepi suitsetamine on aidanud unetuse ja depressiooni vastu ning isegi leevendanud luulude käes vaevleja olukorda. Ka migreeni sagedastel ohvritel soovitan süveneda kergelt kättesaadavasse infosse.
Kanepist ja alkoholist
Oma artiklis vaidleb Sten-Martin vastu väitele, et kanep on ohutum kui alkohol, rääkides, et tema tuttavad alustavad nädalavahetust juba kolmapäeval, kanepi ja suure koguse alkoholiga. Ja veel vastutaval töökohal töötavad inimesed. Seda lugedes ei tekkinud mul endal küll kanepi ja alkoholi võrdlushetke, vaid hakkasin mõtlema hoopis sellele, et kui alustada suure koguse alkoholi tarbimist nädala keskel, pole inimene tavaliselt võimeline üldse töökohta hoidma!
Kas üks vastaliste argumente koostarbimise ohtlikkusest võtab hoopis teise pöörde? Tänud sulle, Sten-Martin. Mina ise muidugi soovitaksin igasugustest mõtlemist muutvatest ainetest tööl eemale hoida, sest juba väikesel liialdamisel võivad olla katastroofilised tagajärjed. Enda töökohal ei saa ma niisugust asja kuidagi lubada, sest ka pisike tähelepanematus võib lõppeda tõsiste füüsiliste kahjustustega.
Aga ju siis on artikli autori põlatud tutvusringkond leidnud selle piiri, millest üle ei minda. Vahel jääb mulje, et vastumeelsus kanepi suhtes tekibki vaid sellest, et tuttavad tarvitajad tulevad oma elu ja tegemistega toime liiga hea enesetundega ning ilmneb see "naabrist parem" suhtumine.
Autoroolis
Autoroolis mis iganes joobes viibimine on ohtlik, sellega olen nõus. Õnneks tõi ka Sten-Martin oma artiklis välja selle, kuidas David Brooks loobus kanepist, kuna tundis, et on autoroolis ohtlik. Võin omalt poolt kinnitada, et see on toimunud nii minu kui ka väga paljude minu tuttavatega – oleme loobunud pilves peaga sõitmisest veel enne, kui mingi olukord on meid selleks sundinud. Roolijoodikute kohta seda vast öelda ei saa.
Olen kindel, et kui üksainus kanepiauru all olev juht põhjustaks mingi plekimõlkimise, oleks see esilehe-uudis ja ka Ken-Marti Vaher räägiks sellest ühest juhtumist aastaid. Vastupidiselt Sten-Martini arusaamale jääb liiklusõnnetuses enamasti süüdi ikkagi selle põhjustaja, ja seada kahtluse alla alkoholi kuritarvitamisest tingitud liiklusõnnetuste statistika võib saata lugejale väga vale ja rumala signaali. Võiks arvata, et politsei- ja piirivalvemet kommenteerib Sten-Martini väidet selle kohta, kuidas tekivad lood tapvast alkoholist liikluses, aga tundub, et kanepit laimates on kõik muu teisejärguline, isegi inimelud.
Lisaks väidab Sten-Martin, et alkoholi tarbimist on siin põhjamaades raske mitte märgata. Sellega olen nõus. Loeme kõik uudiseid ja kõnnime õhtuti tänavatel, kus silma jäävad liigtarbijad. Ärge saage valesti aru – ma ei ole põhimõtteline alkoholi vastane. Olen lihtsalt veendunud, et alkoholi liigtarbimine toob kõigile kõrvalseisjatele kordades rohkem kahju kui tooks kanepi liigtarbimine.
Ühiskonnast
Ma ei nõustu, et peame sellega leppima vaid seepärast, et see on meie kultuuri osa. Kindlasti ei nõustu ka enamus rahvastikust, sest vähesed on sama ignorantsed näiteks kasvõi alkoholi põhjustatud koduvägivalla ohvrite suhtes.
Erinevalt oma vastastest olen valmis avalikkuse ees kõigil neil teemadel arutlema. Et mida siis lõpuks meie ühiskond ja eelkõige inimesed, eriti need, kes ei tarbi, kanepi legaliseerimisest võidaksid, kuid pole kedagi, kes julgeks oma nime alt end minule vastaseks seada. Soovitan lugejal sellele toetudes kujundada ka oma seisukoht.
Kutsun veelkord üles avalikult väitlema kõiki, kes on omapoolseid killukesi kanepi teemal meediasse visanud, alustades Sten-Martin Saarestist, kes juba Facebooki vahendusel keeldus, ja lõpetades Ken-Marti Vaheri ja Merike Martinsoniga. Tulge minuga vaidlema, kasvõi kõik korraga, ja teeme siis selgeks kanepi võimalikud pikemaajalised mõjud meie ühiskonnale ja inimeste heaolule, sest siia artiklisse ma oma väiteid ära ei mahuta. Ajage kamp kokku ja teeme ära – on vast tiba julgem ka.
