Politoloog: reitingutel ja eurovalimiste tulemusel ei ole tugevat seost, valimised on pigem kandidaadikesksed
Tartu ülikooli politoloog Alar Kilp möönab, et ta hoiaks EMORi reitingud ja europarlamendi valimise tulemused eraldi, kuna ta ei näe nende vahel tugevat seost ning et tulevased europarlamendi valimised on olulisel määral kandidaadikesksed.
"Toetusreitingute põhjal võiksid igaüks neljast suuremast erakonnast saada vähemalt ühe koha Europarlamendis, ent neljast suurest võib Europarlamenti jõuda vabalt ka kolm. Üks kandidaat võib saada oluliselt rohkem hääli kui riigikogu valimistel, kuna valimispiirkondi on üks, mitte mitu, ja seetõttu on ka potentsiaalne häältesaak oluliselt suurem. Eurovalimiste oluline küsimus seega on, millise kandidaadi kuvand valimistega enim samastub ning kui palju hääli ta kogub," ütles Kilp Delfile.
"Kandidaadile annab konkurentide ees eeliseid see, kuivõrd usutav on tema ekspertiis ja võimekus omada europarlamendis mõju; kuivõrd tõsiselt kandidaat tahab europarlamenti minna ning kuivõrd järjepidevalt kandidaat on avalikkuses nähtav. Võidab see, kes neis kolmes valdkonnas on teistest parem," lisas Kilp.
Varasematel europarlamendi valimistel on alati olnud üks kandidaat, kes üksinda on saanud hääli umbkaudu võrdsel määral kõige edukama erakonnaga (Indrek Tarand 2009. aastal) või üksinda rohkem kui tulemuselt teine erakond (Ilves aastal 2004). "Et varasemad valimised olid vastavalt Ilvese ja Tarandi nägu, küsiks ma ka seekord, millise kandidaadi nägu europarlamendi valimised saavad olema? See, millisest kandidaadist saab edukaim häältekoguja, mängib suuremat rolli, kui see, milline on vastava erakonna koht hetke toetusreitingus," leiab Kilp.
Rääkides eile avalikustatud toetusreitingutest ütles Kilp, et valitsusvahetus tõenäoliselt aitas Reformierakonna toetusele kaasa, ent üldist toetust valitsuserakondadele võivad mõjutada ka paljud muud asjaolud, nagu näiteks ka USA sõdurite saabumine Eestisse.
"Ehkki Eesti majanduskasvuga ei lähe praegu hästi ning see on ehk kõige suurem peavalu meie praegusel valitsusel, ei pruugi kodanikud seda seostada valitsuse tegevusega, vaid pigem Ukraina sündmuste teatud mõttes paratamatu tagajärjena," leiab Kilp.
