Eestlased ei ole kindlad Afganistani missiooni tulemuslikkuses
Eesti elanikel on selgelt positiivne hoiak Afganistanis teenivate Eesti kaitseväelaste professionaalsuse suhtes, aga samas tuntakse muret meie kaitseväelaste ohutuse pärast ega olda kindlad Afganistani missiooni vajalikkuses ja tulemuslikkuses.
Viimased Eesti väeosad on Afganistanist lahkunud ja sealne missioon on lõpetatud. Uuringufirma Saar Poll OÜ värskest küsitlusest selgub, et kaheksa aastat kestnud missiooni kuvand on Eesti elanike silmis küllalt vastuoluline: veidi alla poole (48%) eestlasi ja 23% mitte-eestlasi peab Eesti osalemist Afganistani missioonil õigustatuks.
Paljud mitte-eestlased, aga ka vähemalt pooled eestlased jagavad seisukohta, et Eesti kaitseväelaste hukkumist ja ohtu seadmist Afganistani missioonil ei saa õigustada (88%; eestlastest 67%), et Afganistanis ei ole võimalik edu saavutada (71%; eestlastest 45%) ning et Talibani küsimus on Afganistani siseasi, millesse ei peaks sekkuma (68%; eestlastest 45%).
Eestikeelse elanikkonna suhtumine Afganistani missioonil osalemisse ja operatsiooni oli tervikuna siiski märksa toetavam kui mitte-eestlaste oma.
Ajateenistust tunnustatakse
Eesti elanikud on ajateenistuse suhtes väga soosivalt meelestatud: koguni 92% peab ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks vajalikuks, sh 62% kindlasti vajalikuks. 2/3 vastajatest arvab, et neile sobiva koormusega peaksid kaitseväeteenistuse läbima ka väiksemate tervisehäiretega noormehed.
77% eestimaalastest peab vajalikuks, et usulistel või kõlbelistel põhjustel ajateenistusest keeldunud noormeestel oleks õigus minna asendusteenistusse. Levinuimad asendusteenistused on töötamine hoolekandeasutustes, erivajadustega laste koolides jms.
Suurem osa inimestest (70%) suhtub ajateenistusest kõrvalehoidmisse taunivalt – 26% mõistab sellise käitumise hukka ja 45% peab seda negatiivseks.
Naised ja ajateenistus
Üle poole vastanuist tunnustab ka naiste ajateenistust, soovi korral lubaks naisi ajateenistusse 68% elanikest, 46% arvates peaksid nad seal läbima eraldi programmi. Pooled mitte-eestlased leidsid aga, et naised ei peaks üldse ajateenistuses käima.
Toetatakse ka praeguse kaitseväekorralduse säilimist, kus kutseline kaitsevägi töötab koos ajateenistuse läbinud reservarmeega. Palgaarmeele üleminekut pooldaks vaid 13% elanikest.
Välismissioonidel teenivatele elukutselistele sõjaväelastele avaldatakse üldiselt tunnustust - 70% pidasid neid headeks, 26% jäi neutraalseks.
Peamiseks kaitseväelaste elukutsevalikut mõjutavaks teguriks peetakse huvi selle elukutse vastu (54%); olulised mõjutegurid on elanike arvates ka võimalus teenida head palka (41%) ja saada rahvusvahelisel tasemel koolitust (37%), samuti patriotism ja soov oma riiki kaitsta (39%).
Eesti sõdurite uusi väljakutseid Kesk-Aafrika Vabariigis toetab 35% elanikkonnast.
Üleriigilise küsitluse viis läbi uuringufirma Saar Poll OÜ. Selle käigus küsitleti suulise intervjuu vormis ja paberankeedi abil 1203 inimest vanuses 15-74 eluaastat. Vastajate valikuks kasutati proportsionaalse juhuvalimi meetodit. Intervjuud viidi läbi Saar Polli kogenud küsitlejate poolt ning need toimusid eesti ja vene keeles.
