Andres Ergma: Naiste klaaslaest rääkimise kõrval ärge unustage pensionäre!

Praeguses europarlamendi valimise saginas räägitakse jälle sellest, et naiste karjääril on klaaslagi ees ja seetõttu on neid tippjuhtide seas liiga vähe. Aga selle kõrval unustatakse kampaaniaaruteludes ära üks lihtne asi.

Sõltumata sellest, kas sul on tissid  või mõni muu asi, saad sa ükskord vanaks. Siis tekivad sellised probleemid, millele nooremas eas ei mõista tähelepanu pööratagi, sest elu on lill ja paistab õitsevat igavesti.

Euroopa Liidus on seevastu eakatepoliitika oluline teema, sest kõikjal saadakse aru, kuidas rahvastik vananeb ja oodatav eluiga kasvab. Juba aastaid tähistatakse Euroopas aprilli lõpus põlvkondadevahelise solidaarsuse päeva ja panustatakse sellesse, et inimesed saaksid aktiivsena vananeda. Meil on sel teemal vaikus, mis valimiskampaania edenedes muutub üha kõrvulukustavamaks.

Mõistmaks, kui palju Euroopa Parlamenti kandideerivad erakonnad ja inimesed eakatepoliitikast aru saavad, olen nüüd usinalt käinud kampaaniaüritustel. Skoor on esialgu kehvavõitu.

13. mail olin Tallinnas suurel kohtumisel kandidaatidega. Kahe tunni jooksul ei tekkinud korrakski võimalust eakate temaatika tõstatada, tundus, et ette oli nähtud kolm kontrollitud küsimust ja muu aja rääkisid kandidaadid ise täis.

14. mail õnnestus Tallinna Pensionäride Ühenduse aktiivil korraldada kohtumine Indrek Tarandiga. Omaalgatuslikult ta eakate temaatikat ei puudutanud, kuigi kohtus pensionäridega. Õnneks ta vähemalt teadis, et Euroopa Parlamendis on eakate toetusgrupp olemas.

Kuna see oli meie enda korraldatud üritus, sain vähemalt kaks küsimust ära esitada. Kõigepealt tahtsin teada suhtumist sellesse, et vastu võetaks direktiiv, mis käsitleb eakate diskrimineerimise vältimist ka väljaspool töökeskkonda. Vastus oli lühike: kas selleks on põhjust? Kui võtsin jutuks miinimumpensioni kehtestamise Euroopa Liidus, tõdes saadik, et seda on väga raske teha. Kahest null, tõdeks spordisõber.

Samas tuleb tunnistada, et see on olnud senistest kohtumistest kõige sisukam, näiteks Reformierakonna kandidaadiga kohtudes veeretati jutt kogu aeg vaid majandusele ning Eesti sisepoliitikale. Jah, Euroopa Liit on majandusühendus, kuid majandust nähakse seal heaolu saavutamise vahendi, mitte lõppeesmärgina.

Mitmed Euroopa Parlamendi saadikukandidaadid toetavad üle 150 miljoni eaka eurooplase katusorganisatsiooni AGE-Platform Europe´i avaldatud Eakatesõbraliku Euroopa Manifesti.  Selles on teemad, mis on olulised üle terve Euroopa ja millele mujal maades ka tähelepanu juhitakse. Nendest teemadest olulisemad on:

1. Kuidas kandidaadid kavatsevad võidelda vanuselise diskrimineerimisega?
2. Kuidas tagada, et Euroopa sotsiaal- ja tervisekaitsesüsteemid oleks piisavad, õiglased ja tõhusad?
3. Kuidas tagada kõigile inimestele vanemas eas piisav sissetulek?
4. Kas ollakse valmis taotlema, et Euroopa Komisjon võtaks päevakorda direktiivi, mis käsitleb kõigile piisava sissetuleku, sealhulgas miinimumpensioni tagamist?

Kui vaadata neid küsimusi ja kampaania edenemist Eestis, siis tundub, et siinsed kandidaadid ei ole eakatele inimestele oma pürgimustes üldse mingit tähelepanu osutanud. Ükski saadikukandidaat pole seda manifesti pidanud toetamise vääriliseks. Ilmselt võetakse loomulikuna, et 300 000 vanaduspensionäri lähevad ikka kohusetundlikult valima.

Tea, kas lähevad? Läbi klaaslae võib vähemalt päike paista, porisel muldpõrandal kükitades kipuvad aga hoopis juured alla kasvama.